Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset

Lugesin Tartu Postimehe esiküljelt, et Tartu lähistele Vorbuse kanti Emajõe kaldale plaanitakse tselluloosi tootmiseks võimast kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimise tehast. Planeerijad ei arvesta, et see seab ohtu tartlase elukeskkonna ja Emajõe vesikonna. Tundub, et planeeritava tselluloositehase rajajatel on silmaklapid peas või neid ei huvita puhas loodus ja tervislik elukeskkond. Ainus eesmärk on, et rajatava tehase projekti realiseerimisel paistab virtuaalselt tunneli lõpus suur rahapada. Puhas loodus, Eesti mets ega inimäärne elukeskkond ei loe neile midagi, peaasi et raha tuleb. Selgunud on, et planeeritav tehas vajab aastas toormena kolm miljonit tihumeetrit puitu. Tegelikult seda toorme mahtu kusagilt võtta ei ole. Praegunegi metsa raiemaht 11,8 miljonit tihumeetrit on ületanud metsade aastase netojuurdekasvu piiri. Niisugune meeletu raie tekitaks korvamatut kahju loodusele ja ökoloogilisele elukeskkonnale. Murelikuks teeb, et tehase töötamisel reostub paratamatult keskkond ja meie metsast, puhtast loodusest ei jää järeltulevatele põlvedele midagi. Tänaseni ei ole keskkonda säästvat ja 100%-st puhast tselluloosi tootmist maailmas teada. On ülim aeg unest ärgata! Siinjuures peaks kehtib ka vanasõna – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Jüri Laurson
31.jaan.2017.a.
Tartu Majaomanike Ühing
58103202

Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset