Eesti mets vajab kaitset!

Enne valitsusse saamist sõdisid võimule pürgivad erakonnad aktsiiside tõusu vastu, kuid end võimule upitamiseks olid koalitsioonileppes aktsiisitõusule kahe käega poolt. Nüüd on selgunud, et pole võimul ühtegi erakonda, kes oleks seisnud kodukulude suurenemise vastu. Hirmu tekitab valitsuse plaan tõsta aastaks 2020 maagaasiaktsiisi 134. protsendile. Siinjuures ei arvestata, et Eesti on praegugi üks kõrgema aktsiisimääraga liikmesriik Euroopa Liidus. Aktsiisimäärad on kordades väiksemad nii Lätis kui ka Leedus. 1998. aastal võttis Riigikogu vastu „Kütuse ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava“. Selle dokumendi alusel prognoositakse maagaasi tarbimise olulist kasvu, kuna arvestatakse, et maagaas on keskkonnasõbralik kütuseliik. Tänavu langetas Eesti Gaas AS maagaasi hinda. Odavnev maagaas lõi soodsama võimaluse kasutada maagaasi rohkem elamute kütteks. Transpordiettevõtted said suurema kindluse keskkonda vähemsaastavate maagaasil töötavate liiklusvahendite näit. autode, autobusside jne kasutuselevõtuks . Uus valitsus nullis gaasiaktsiisi järsu tõusuga kõik lootused. Plaanitav maagaasi aktsiisimäära tõus toob kaasa toasooja arvete kasvu, elukalliduse tõusu, mis pärsib ühtlasi Eesti majanduse arengut. Arusaamatust tekitab seejuures majandusministeeriumi spetsialistide arusaam Eesti majanduspoliitika edendamisest kui võimaldas Eesti riigile kuuluval AS Elering osta maagaasi põhivõrgust enamusosaluse ja samas laseb valitsusel tõsta jõhkralt gaasiaktsiisi. Selle tulemusena gaasi tarbimine kindlasti väheneb ja lõpptarbijal gaasi hind tõuseb . See paneb soojatootjaid, kes kasutavad maagaasi korterite ja eramute soojatootmiseks, raskesse olukorda. Samuti satuvad raskesse olukorda väikesepalgalised pered ja pensionärid. Aktsiisi tõus lükkab hoo sisse toiduainete hinna tõusule. Kui natukenegi Eesti gaasimaailma süveneda, siis on arusaamatu, milleks Elering AS sõlmis Eesti - Soome vahelise merealuse gaasitrassi Balticconnector ehituse lepingu , mis peaks valmima 2020. aastaks kui eesmärk on maagaasi tarbimist vähendada . Eesti-Soome vaheline gaasitrassi kogumaksumuseks on 250 milj. eurot, millest 187,5 miljonit tuleb toetusena Euroopa Liidult. See trass olevat ettenähtud Eesti tarbijale alternatiivse gaasitarne allikana ja peaks kindlustama kogu regioonis gaasivarustuskindluse ja energiajulgeoleku. Kui nii, siis miks püütakse maagaasi hinda igasugu maksude ja aktsiisidega sedavõrd kõrgeks tõsta, et tarbimine väheneks ja riigile laekuks ühtlasi vähem makse (aktsiis, käibemaks, võrgutasu).
Maagaasi suuremal tarbimisel on meil väikeses Eestis võimalus säästa keskkonda, hoida puhtana Eesti loodust, jätta metsa, turvast ja põlevkivi ka järeltulevatele põlvedele – see võimalus on praegu Eesti riigil maagaasi kasutamise näol olemas. Samas teeb Eesti Taastuvenergia Koja juht ReneTammiste üllatavama ettepaneku ja soovitab maagaasiga kütmine Eestis päris ära keelata! Kas sellepärast, et Gazpromi müüdav maagaas on toodetud Venemaal, kuid unustatakse, et ka Eesti saab seejuures maksude näol oma nutsu kätte, säästes loodust ja maavara. Mets on Eesti suurim rikkus nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsas elutseb üle 20000 liigi elusorganisme. Plaanitav gaasiaktsiisi tõus paneb surve alla Eesti metsa. Juba praegugi intensiivse metsa raiumise tagajärjel paistavad meie metsaalad silma lageraiete poolt tekitatud oksarisu ja kännustikuna ! Seejuures on näha sakslaste majanduslik tarkus, kes säästavad oma loodust ja maavara ning kasutavad kohe kahe toru kaudu Gazpromi gaasi. Tegelikult on ka tuuleenergia küllaltki ebastabiilne energiaallikas , mille puhul vaikse ilmaga kui tuult ei ole ,energia tootmist ei toimu. Milleks niisugust energiatootmist on vaja veel Eesti maksumaksjal doteerida ja rikkuda konkurentsiseadust? Eesti mets vajab kaitset, et säästa puhast loodust ja keskkonda ka järeltulevale põlvkonnale.

Jüri Laurson elektriinsener
16.12.2016.
58103202

Eesti mets vajab kaitset!