Tartu Majaomanike Ühing - ampritasust.

TARTU MAJAOMANIKE ÜHING

Kalevi tn 71
50103 Tartu

04.04.2017.a. nr ÕK - 1

EV ÕIGUSKANTSLER Lp Ülle Madise Kohtu 8 10130 Tallinn

AVALDUS

Meile, elamute elektritarbijatele on arusaamatu Elektrilevi OÜ võrguteenuse hinnakirjas kehtestatud võrguteenusele „Võrk 1“ ja „ Võrk 2“ võrguühenduse igakuine kuutasu nn peakaitsme läbilaskevõime nimivoolu ampri maks . See on laus röövimine. Iga koduomanik on selle eest juba kord maksnud liitumistasu ja 1. juulist 2017 kehtiv nõue on seega liiast. Pealegi peakaitse suurus ei koorma võrku ja ei vähenda võrgu efektiivsust , vaid vastupidi - annab võimaluse selle kaudu efektiivsust suurendada. Alajaam ja liin ei kulu koormamisel , sest selle koormused peavad Elektrilevil olema projektiga paigas . Mida rohkem elektrit tarvitatakse seda efektiivsem on võrk . Jutt , et hinnamuutused on vajalikud selleks, et võrgu ülalpidamiskulud oleksid mõistlikud ja võrguteenuse hind saaks tulevikus olla võimalikult madal, peakaitsmete maksustamisega kulupõhist teenusehindade vähendamist küll ei saavuta. Meediast on teada , et Konkurentsiamet tegi ettekirjutuse Elektrilevile , kus leidis, et rakendatud kulupõhised võrguteenustasud on kõrged ja nõudis hindu langetada , mitte tarbimiskoha peakaitsme ampreid maksustada. TMÜ juhatus leidis , et niisugusel peakaitsmete maksustamisel puudub alus ja palub Õiguskantsleri abi selle tühistamiseks. Lugupidamisega Jüri Laurson Tartu Majaomanike Ühingu asutajaliige ja nõunik

Tarbija rahakoti tühjendamiseks algas hinnatõusude pealetung. Praegune valitsus läheb Eesti ajalukku hindade tõusu poolest. Vaevalt saadi võimupiruka juurde kui algasid massilised kaudsete maksude tõusud, sest raha ei jagu koalitsioonileppes ettenähtud ulmeliste lubaduste täitmiseks. Avalöök anti vedelkütuse ja maagaasi aktsiisi järsu tõusuga, mis lööb paljudel tarbijatel jalad alt. Ei jõudnud veel aktsiisiseaduse trükimust hanguda kui sellele järgnesid Elektrilevi uus hinnakiri ja veoautodele teemaks. Kõik need kaudsed maksud tõstavad lõpptarbijale kaupade ja teenuste hinda, vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja investeeringuid suurema tootmise efektiivsuse saavutamiseks. Samuti nullivad maksude tõusud pensionäridel esimesest aprillist kauaoodatud 5,1 % pensioni tõusu. Paistab, et ühe käega antakse, kahe käega võetakse. Siinjuures näib, et ka Konkurentsiametil jäid Elektrilevi uue hinnakirja kehtestamisel käed lühikeseks, sest vastasel korral selliseid võrguteenuse hindu ei oleks kinnitatud. Arusaamatuks jääb Konkurentsiameti jutt enne hinnakujundust, et Elektrilevi rakendatud võrgutasud ei ole kulupõhised ning tegi ettekirjutuse hindu langetada. Seetõttu Konkurentsiamet lootis, et võrguteenustasu peab langema 6,7 %, mille tulemusena hind peaks keskmisele kodutarbijatel langema 3,6 % . Elektrilevil on kodutarbija tarbimiskohti 539000. Neist 435000 tarbijakohal, kus esineb keskmine elektritarbimine, kasutatakse võrguteenuse hinnapaketti „VÕRK 1“ ja „Võrk 2“, hinnalangus aga ei küüni. Peakaitsme kuutasu langetamise asemel toimub hoopis hinna tõus See lööb väikest pensioni saajatele ja madalapalgalistele tarbijatele, samuti maainimesele, kes kasutavad hooajaliselt või lühiajaliselt suurema võimsusega elektriseadmeid nagu teraviljakuivateid, veskeid jne, noa selga. Need on tarbijad, kellele iga sent on ellujäämiseks arvel. Hinnamuutust põhjendatakse väitega, et võrgu ülalpidamise kulud oleksid mõistlikud ja uuendustega muutuvad tarbimiskohale kulupõhiseks. See põhjendus ei pea küll paika, sest ka praegu kehtivad võrguteenustasud on kulupõhised, mida Konkurentsiamet pidas liialt kõrgeks ja tegi vähendamiseks ettekirjutuse. Võrguteenus on kindlasti valitsusele heaks lüpsilehmaks, kust on hea saada raha riigi eelarve puudujäägi kompenseerimiseks. Elektrilevi peakaitsme vähendamise soovitus tarbijale elektrivõrgu efektiivsusele kaasaitamiseks on täiesti väär. Esiteks peakaitse ei koorma iseenesest võrku ja vähendamisega võib võrgu efektiivsus veelgi väheneda , sest elektri tarbimine pigem väheneb. Teiseks tarbija on oma liitumispunkti peakaitsme amprite eest tasunud küllalt kõrget liitumishinda ja selle tasuta Elektrilevile loovutamine on suurim lollus, mida kliendile soovitada. Kui aga Elektrilevi võrguteenuses ilmneb, et võrgu läbilaske punane joon on ületatud, siis ilmselt on Elektrilevi liitumisveksleid rohkem müünud kui võimaldab võrgu kulupõhine läbilaskevõime. Elektrilevi soovi korral vähendada tarbija peakaitsme ampreid, tuleks, kui tarbija on nõus ampreid vähendama, osta neid tagasi kehtiva liitumishinnaga 1 amper 156 eurot. Seejuures jääb arusaamatuks, miks maksustada tarbimiskoha peakaitsme läbilaskevõimet ajal , kui tarbimine on niigi vähenenud. Ei ole kuulnud, et ükski ärifirma tõstab toote hinda kui kauba müük ei lähe. Pealegi esineb Elektrilevil märkimisväärne kasum, kuid imelik on, et ikkagi ei jagu raha liinide hoolduseks ja remondiks. Kehtestatud peakaitsme läbilaskevõime maksustamisel ei ole mingit õigustust ja Konkurentsiametil oleks aeg selg sirgeks ajada ja see tühistada.

Jüri Laurson
elektriinsener
04.04. 2017

Tartu Majaomanike Ühing – ampritasust.