Korras elektripaigaldis tagab parima elu- ja varakindlustuse.

Elektripaigaldise korrasolek kindlustab inimesele parima elu - ja varakindlustuse ning tagab vaimse ja materiaalse kultuuri säilivuse. „ Seadme ohutuse seaduse“ järgi, mis kehtib alates 01. 07. 2015. aastast, peavad elektripaigaldised olema ehitatud nii, et nende kasutamine ei kutsuks esile mingit ohtu inimesele, varale ega keskkonnale. Ajapikku elektripaigaldis vananeb ja võib põhjustada õnnetusi. Turvalisuse tagamiseks ja õnnetuste vältimiseks tuleb elektripaigaldiste korrasolekut lasta korraliselt kontrollida. Tehnilist kontrolli võivad teostada vastavad firmad. Arusaamatuste vältimiseks on kõige kindlam lasta elektripaigaldist kontrollida sõltumatul akrediteeritud kontrollasutusel. Vastasel korral võib juhtuda, et kui sama ettevõte projekteerib, ehitab, kontrollib ja väljastab ka kasutusloa, võib mõni vigane koht jääda tuvastamata ning põhjustada õnnetuse. Seadus paneb elektripaigaldise korrasoleku vastutuse ehitise valdajale. Elektri ohutusnõuete eiramine on peamisteks õnnetuste põhjusteks. Ohutusnõuete õpetamine ja sellest rääkimine on lausa hädavajalik, kuid paljudele tundub see kahjuks ülearusena. Elektriga seotud õnnetusi esineb väikese Eesti kohta liialt palju. TJA statistika andmetel toimus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, kus hukkus 4 inimest, tõsiselt sai kannatada 8 ja kergemalt 42 inimest. Seejuures 78 % õnnetustest toimus kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased ennetussoovitused ei ole jõudnud elanike kurtide kõrvadeni. Õnnetusjuhtumitest 22 % olid tööõnnetused, mille põhjustas elektritööde käigus ohutusnõuete eiramine. Võrreldes 2014. aastaga , toimus 2016. aastal 4 õnnetust rohkem. Põhjuseks on sageli paljude omanike raske majanduslik olukord , mis takistab vanades majades elektripaigaldist kaasajastama. Vaatamata elektriohule, kasutavad nad aga kaasaegseid elektrilisi kodumasinaid ja seadmeid nagu elektripliite, pesumasinaid, külmikuid, soojaveeboilereid, veekeetjaid, arvuteid jne, mis kõik nõuavad elektriliinis kaitsejuhi ja rikkevoolukaitse olemasolu. Kurja juur on alguse saanud erastamise ja tagastamise käigust, kus inimesed said eluruumide või majade omanikuks, milles elektripaigaldis oli siis juba vana ja ei vastanud kaasaja nõuetele. Seetõttu ei võimalda praegu vanades ja nõukogude ajal ehitatud kortermajade korterites ja eramutes ohutult elektrilisi kodumasinaid kasutada . Vaatamata eelnimetatud puudustele, lülitavad tarbijad elektriseadmeid toiteliinil rikkevoolukaitse ja kaitsejuhti mitteomavasse pistikupessa. Eriti ohtlikud on kitsastes vannitubades vanni kõrvale paigutatud pesumasin ja pistikupesa. Siin aitab eluküünalt kustutada isegi väike pesumasina isolatsioonirike. Elektripaigaldise kaasaja nõuetele renoveerimine on kallis lõbu, mis käib paljudele omanikele üle jõu. Siin peaks valitsus erastamisel tehtud vea heastama ja ulatama omanikule elektripaigaldise renoveerimiseks abistava käe . Inimene peaks olema riigi kallis vara, seega vajab kaitset.

Jüri Laurson, elektriinsener
25 .04.2017.a.

Korras elektripaigaldis tagab parima elu- ja varakindlustuse.