Meenutusi sõja koledustest

Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva tähistamine toimub 24. veebruaril. Seega Eesti iseseisvuse kehtestamisest möödub peagi neli inimpõlve. Seetõttu on aeg vaadata tagasi möödunule, ajale kui Eesti jõudis tagasi Euroopa poliitilisele kaardile. Eestlastel tuli 28. nov 1918. iseseisvuse saavutamiseks võidelda end vabaks Eesti Vabadussõjas, mis kestis 402 päeva, sõjategevuse käigus langes üle 6000 inimese. Vabadust ei saanud eestlased aga ühte inimpõlvegi maitsta, sest 1. sept 1939. aastal algas Teine maailmasõda. Teise maailmasõja ja sellele järgnevatel aastatel sai Eesti tunda mõneaastalist Saksa ja pikaajalist, kaks inimpõlve kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni ning 1941. ja 1949. aastal kümnete tuhandete eestlaste Siberisse küüditamist, kus armu ega halastust ei antud lastele ega raukadele. Eestlastel aga iseseisvus ei ununenud ja lõpuks 20. augustil 1991 sai võimalikuks kehtestada ilma verevalamiseta uuesti iseseisev Eesti Vabariik. Ajaloost nähtub, et ükski teine rahvas pole ajaloos iseseisvuse saavutamiseks nii palju võidelnud, kannatanud ja viletsust läbi elanud kui eestlased.
Teine maailmasõda lõppes 7. mail 1945. aastal, kuid sõja koledaid tagajärgi on veel praegugi silmaga näha üle Eestimaa. Näiteks Tartus torkas eriti silma Pepleri tänaval asuv põlenud Maarja kirik ja Peetri tänaval 1910.aastal ehitatud Peetri Kool jt. Mõlemad hooned vajavad nüüd põhjalikku remonti, et endine tegevus taaselustada. Rahapuudus on tänaseni kirikutel nende hoonete taastamist takistanud. Tartus esineb üle linna ka teisi 1941-1944 pommitamise tagajärjel purustatud hoonete varemete rohtunud alasid, mille peale on aja jooksul rajatud muruplatsid ja pargid.
Meenub 1944. aasta septembris, kui sõjapaost tagasi tulime, trööstitu vaatepilt linnale. Veerikult Linna vaadeldes oli kaugele näha põlengus järelejäänud valge Maarjakiriku torn ja Lembitu tänaval asuv viltuvajunud Tartu viljahoidla, mida saksa sõjavangis insenerid püüdsid horisontaalasendisse ajada. Neile inseneridele lubati pärast viljahoidla õigeksajamist vabadus, kuid vabaduse asemel lõppes nende vabadustee Siberis.
Sõjast on palju aega möödas, kuid sõjakoledusi tuletab meile meelde peaaegu igast maakonnast mitmesugused lõhkeainete leiud, lõhkemata pommid, mürsud, miinid jne, mis on eluohtlikud ja vajavad demineerimist.
Tänapäevalgi räägitakse aina sõjast ja Eesti peab ka olema enda kaitsmiseks valmis.
Ometi on teada, et inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.
Tuntud füüsik Albert Einstein ütles:„ Ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kirkad”.

Jüri Laurson, 31.02.2018.a.
põline tartlane

Meenutusi sõja koledustest