Elektriseadmete kasutamisel tuleb jälgida elektripaigaldise korrasolekut

Viimastel aastatel üha kasvavad kütusehinnad ja aktsiisid on riigile toonud küll suurt
tulu, kuid tühjendanud märkimisväärselt tarbijate rahakotti. Näiteks meedias paljukiidetud
puitbriketi ja küttegraanuli ühe tonni hind tõuseb pidevalt ja ulatub juba 240 eurole. Isegi kasepinnu rummi hind on aastaga 15. eurolt 20. eurole. Samas küttepuude hind on järsult tõusnud nagu pärmiga ja tundub kui puuküttele lüüakse juba hingekella. Kui küttepuude hindade tõus samas tempos jätkub, muutub puuküte tselluloositehase valmimisel paljudele kättesaamatuks. Eriti annab hindade tõus tunda madalapalgalistele ja pensionäridele, kelle sissetulek on alla vaesuse piiri.
Saabunud külmad ilmad on sundinud paljudes korterites ja elamutes külmetamise vältimiseks ja toasooja saamiseks kasutama lisaküttena elektrilisi kütteseadmeid: soojapuhureid, soojuspumpasid jt. vaatamata sellele, et paljudes elamutes või korterites elektripaigaldis on vana ja ohtlik. Sellega suureneb tuleoht elektriliste kütteseadmete kasutamisel veelgi. Pole siis ime, et külmade saabumisel on suurenenud tulekahjude arv. Põhjus on lihtne – vaesuses elavatel inimestel puudub raha oma eluaseme elektripaigaldise uuendamiseks. Vaatamata paljude elektriklientide suhtelisele vaesusele üllatas Eesti Energia börsipaketi omavaid tarbijaid - elektri hind börsil tõusis külmade saabudes väga kõrgeks. Jääb arusaamatuks, miks riigil ei ole niisugusteks ekstreemjuhtumiteks klientide kaitseks mingeid abiplaane ette nähtud. Tegelikult oleks pidanud olema majandusministeeriumi alluvuses riigiettevõttel ka tarbijate börsi hinnakollapsist päästmiseks abiplaan. Hea tahtmise korral on Elektrilevil praegugi tarbijate päästmiseks kõrge elektrihinna leevendamiseks kõik võimalused olemas , mis ei sõltu börsihinnast, vaid majandusministeeriumi ja võrguettevõtte heast tahtest. Kuna börsil elektrihind moodustab elektri koguhinnast ainult 1/3, seega 2/3 hinnapiires võrgutasudest (elektri edastamine, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis), mis ei sõltu börsist, on riiklikul tasemel hea tahte puhul võimalus börsi elektrihinna ekstreemjuhtude puhul seda võrgutasude abil paindlikult reguleerida. Majandusministeerium ega võrguettevõtja aga seda võimalust hinnatõusu leevendamiseks pole arvestanud. Samas Eesti Energia hõiskas, et kõik elektritootmise seadmed töötavad täiskoormusel, elektrimüük ja kasum suureneb. Suurt kasumit saadaks ka õli tootmisest. Muidugi mõista on valitsus eelarve tasakaalustamises rahapuuduses. Samas president Eesti 100. juubelikõnes mainis, et rohkem on vaja tähelepanu pöörata vaesuses elavate inimeste heaolule. Aga kas sellest manitsevast jutust ka piisab. Räägitakse küll mesimagusalt kavandatavast 7,6% pensioni tõusust, kuid unustatakse mainida mitu protsenti tühjendab tarbija rahakotti elektri, kütuste ja aktsiiside tõus.
Tänapäeval, kus elektriseadmeid kasutatakse kodumajapidamises üha rohkem, peaks elektritarbija tõsist tähelepanu pöörama oma majapidamises elektripaigaldiste korrasolekule.
Aga kust saab vaesusepiiril elav eluaseme omanik raha elektripaigaldise remondiks? Valitsus peaks ulatama hädasolevatele eluasemete omanikele elektripaigaldise remondiks käe.
Selleks spetialiseerunud ja akrediteeritud Elektripaigaldisele on soovitav omanikul tellida sõltumatu eksperthinnang kontrolliasutusest.

07.03.2018
Jüri Laurson
elektriinsener

Elektriseadmete kasutamisel tuleb jälgida elektripaigaldise korrasolekut