TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
 
Enne Riigikogu valimist lubasid kõik erakonnad, et makse ei tõsteta, sest see pärsib Eesti majandust. Nüüd kui uus valitsus on „kõiketeadjate“ spetsialistidega komplekteeritud ja riigikogusse rahvaesindajad istekohad leidnud, on valimiseelsed lubadused muutunud vastupidiseks. See bumerang toob heausksele valijale nüüd suured maksutõusud. Eriti jõhker on kütuseaktsiisi tõus põllumajandusele, transpordile ja toasooja tootjatele, mis paneb riigi majanduse tagurpidi käigu. Pole saladus, et kütus on tänapäeva inimesele muutunud sama tähtsaks kui hapnik ja nagu ilma hapnikuta, ei saa tänapäeval inimene ka ilma kütuseta läbi. Seetõttu peaks kütus olema taskukohane igale tarbijale. Kütuste aktsiise ei tohiks riik tõsta, sest sellega kaasneb kõikide kaupade ja teenuste hinnatõus, millel võivad olla halvad pöördumatud tagajärjed.
Eestis on 23 aastaga toimunud elu- ja töötingimustes suured muutused.
Auto on Eesti riigis muutunud töövahendiks, milleta inimene enam hakkama ei saa. Autot kasutatakse tänapäeval suurte vahemaade tõttu sõitudeks tööle, laste kooli viimiseks, poodi, perearstile minekuks jne. Kütuste aktsiiside tõus lööb rängalt igale tarbijale rahakoti pihta ja muudab praegugi vaesusepiiril elavate inimeste elu üliraskeks. Ei taha ennustada, mis saab siis, kui kümne aasta pärast on kütuse aktsiis tõusnud 100% ja palga numbrid jäävad enam-vähem samaks? Erimärgistusega diiselkütust ja kerget kütteõli sooja tootmiseks kasutavad paljud omavalitsuste asutused, korteriühistud, eramajad jne. Erimärgistuse kaotamisel tõuseb toasooja hind ligi 40%, mis sunnib raha puudusel paljusid peresid eeloleval talvel istuma külmas korteris või elamus. Ei lähe meelest kui meedias reklaamiti erimärgistusega kütust sooja tootmiseks ja paljud inimesed ei tajunud siis ohtu, uskusid riiki ning ehitasid oma elamute küttekolded erimärgistusega kütteõlile. Nüüd karistatakse erimärgistusega kütte kasutajaid kui heauskseid aktsiisitõusuga ning soovitatakse toasooja tootmiseks küttesüsteem ehitada ümber pelletiküttele. Kahjuks ruumi puudumisel pole paljudes hoonetes ja varemehitatud korterelamutes võimalik pelletiküteseadmeid paigaldada, seega puudub nendes elamutes erimärgistusega vedelküttele alternatiiv ja sellega oleks seadusetegijad pidanud ka arvestama.
Maal on teraviljakasvatustalud samuti hädas, sest ei tohi vedelkütusega viljakuivatites erimärgistusega sinist vedelkütust kasutada, kuigi kuivatustehnoloogia põhineb erimärgistusega diiselküttel. Paljusid talunikke viib see mõttele tootmine lõpetada, sest ei suudeta eesseisvast pankrotipesast pääseda.
Tuleb välja, et ükskõik millist kütuseliiki keegi hakkab kasutama, saab ta varem või hiljem aktsiisi kaela. Muidugi valitsusel on valimislubaduste täitmiseks raha vaja ja selleks rakendatakse äärmuslikke võtteid nagu aktsiiside tõusu. Niisugused kiired rahasaamise unistused toovad hiljem kasu asemel kahju.
Nii toimitakse elektri, gaasi, kütteõli jne. puhul, peaasi et riik kütuse kasutajailt aktsiisidega rohkem eurosid tarbijate rahakotist kätte saab. Ometigi võiks riik kodanikest hoolides ka valutumalt tegutseda. Praegu sipleb kütusetarbija nagu uss õngekonksul.
Maapiirkondades jääb elanikke aasta–aastalt vähemaks, sest inimväärne elukeskkond on muutunud perspektiivituks, kuna puudub töö, kauplus, kool, postkontor, pangaautomaat jne. Seetõttu lahkuvad maalt töövõimelised pered ja noored ning lähevad paremaid karjamaid otsima Tallinna või välismaale. Maale tagasi pöördujaid on vähe.
Kahju, et uus valitsus sunnib järjest kasvava maksukoormusega väikese sissetulekuga ja vaesuspiiril elavaid inimesi kätt väristama ja sotsiaalabi paluma.
 
Jüri Laurson
volitatud elektriinsener
20.04.2015.
Copyright © Majaleht 2007

admin