TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Artiklid
 
Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset
 
Lugesin Tartu Postimehe esiküljelt, et Tartu lähistele Vorbuse kanti Emajõe kaldale plaanitakse tselluloosi tootmiseks võimast kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimise tehast. Planeerijad ei arvesta, et see seab ohtu tartlase elukeskkonna ja Emajõe vesikonna. Tundub, et planeeritava tselluloositehase rajajatel on silmaklapid peas või neid ei huvita puhas loodus ja tervislik elukeskkond. Ainus eesmärk on, et rajatava tehase projekti realiseerimisel paistab virtuaalselt tunneli lõpus suur rahapada. Puhas loodus, Eesti mets ega inimäärne elukeskkond ei loe neile midagi, peaasi et raha tuleb. Selgunud on, et planeeritav tehas vajab aastas toormena kolm miljonit tihumeetrit puitu. Tegelikult seda toorme mahtu kusagilt võtta ei ole. Praegunegi metsa raiemaht 11,8 miljonit tihumeetrit on ületanud metsade aastase netojuurdekasvu piiri. Niisugune meeletu raie tekitaks korvamatut kahju loodusele ja ökoloogilisele elukeskkonnale. Murelikuks teeb, et tehase töötamisel reostub paratamatult keskkond ja meie metsast, puhtast loodusest ei jää järeltulevatele põlvedele midagi. Tänaseni ei ole keskkonda säästvat ja 100%-st puhast tselluloosi tootmist maailmas teada. On ülim aeg unest ärgata! Siinjuures peaks kehtib ka vanasõna – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
 
Jüri Laurson
31.jaan.2017.a.
Tartu Majaomanike Ühing
58103202
 
 
Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
 
Tartu Maraton sai esimese stardi 16. jaanuaril 1960. aastal. Tänavu möödub Tartu-Kääriku suusamaratonist 57 aastat. Distantsi pikkuseks oli 55 km ja lõpetajaid 210. Stardi lähe algas Emajõelt ja kulges piki Emajõge kuni Ropka pargini ja lõppes finišiga Käärikul. Siis ei osanud keegi arvata, et sellest rahvasordi suurüritusest sai alguse praegune Eesti tuntum rahvaspordiüritus Tartu Maraton, millest võtavad osa ka paljud välismaa maratonihuvilised. Tartu Maraton on olnud heaks rahvaspordi inkubaatoriks, kust on alguse saanud paljud maratonid: Jooksumaraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Rulluisumaraton, Tartu Linnamaraton - sügisjooks, Mini Suusamaraton ja palju teisigi rahvaspordi üritusi, mis sportlikule liikumisele toonud nii lapsi, noori kui ka eakaid. Tartu Maraton omab suurt tähtsust Eesti kultuuri edendamisel ja suurte spordiürituste viljelemisel. Tartu on maailmas tuntud ülikoolilinn, mida külastavad igal aastal hulgaliselt välisturistid, kellest paljud on samuti spordilembelised ja tahavad pilku heita maailmas Tartule kuulsust toonud Tartu Maratoni lähtekohale. Aastaid tagasi lubas linnavalitsus paigaldada Tartu Maratoni lähtekoha tähistamiseks monumendi Vabaduse pst ja Emajõe vahelisele rohealale restoran–ööklubi Atlantise vastu. Nüüd on selgunud, et isegi monumendi projekt on valmis, kuid nagu ikka, rahast on pisut puudu ja tegu jääb vajalikku rahavoogu ootama. Väike lootus on siiski, et võib-olla suveks saab monument paika ja 60. Tartu Maratoni juubelipäeval on siis iga huvilisel võimalus pilku heita Tartu Maratoni lähtekohta tähistavale monumendile.
 
Jüri Laurson
16.01.2017
esimesest suusamaratonist osavõtja
58103202
 
 
Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks!
 
Keskerakond ja IRL sõdisid enne valitsusse saamist gaasiaktsiisi tõusu vastu, kuid end võimule upitamiseks olid koalitsioonileppes aktsiisitõusule kahe käega poolt. Tähtis oli kuidagi võimule pääseda. Nüüd on selgunud, et pole võimul ühtegi erakonda, kes oleks seisnud kodukulude suurenemise vastu. Tuleviku pilt on veelgi masendavam, sest juba on aastaks 2020 plaanitud tõsta maagaasi aktsiis 134. protsendile. Siinjuures ei arvestata isegi Euroopa Liidu Komisjoni poolt koostatud aktsiisimaksumäärade võrdlust, kus on toodud, et Eesti on praegugi üks kõrgemaid aktsiisimääraga liikmesriik Euroopa Liidus. Aktsiisimäärad on kordades väiksemad nii Lätis kui ka Leedus. Samas on Lätis katmikalad vabastatud gaasiaktsiisist , kuid Eestis on katmikalade gaas aktsiis pidevas tõusus. Seetõttu võib juhtuda, et katmikalade firmad lõpetavad tegevuse, kuna aiasaaduste tootmine ei tasu varsti ära. Maagaas on keskkonnasõbralik kütuseliik ja juba 1998. aastal võttis Riigikogu vastu ka dokumendi „Kütuse ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava“. Selle dokumendi alusel prognoositakse maagaasi tarbimise olulist kasvu, kuna arvestatakse, et maagaas on keskkonnasõbralik kütuseliik. 2016.aastal langetas Eesti Gaas AS kodutarbijatele müüdava maagaasi hinda kohe kahel korral, mis lõi soojatootjatele soodsa võimaluse kasutada maagaasi soojatootmisel kütteks. Samuti andis odavnev maagaas bussifirmadel suurema kindluse keskkonda vähemsaastavate maagaasil töötavate autobusside kasutuselevõtuks. Aga uus valitsus nullis kõik lootused ja üllatas gaasitarbijaid gaasi aktsiisi järsu tõusuga. See ajas maagaasi tarbijad päris vihale, kuna plaanitav jõhker aktsiisimäära tõus toob kaasa toasooja arvete kasvu, elukalliduse tõusu, mis pärsib Eesti majanduse arengut. Arusaamatust tekitab seejuures majandusministeeriumi spetsialistide arusaam Eesti majanduspoliitika edendamisest kui võimaldas Eesti riigile kuuluval AS Elering osta maagaasi põhivõrgust enamusosaluse ja samas laseb valitsusel tõsta jõhkralt gaasiaktsiisi , mille tulemusena gaasi tarbimine väheneb ja lõpptarbijal gaasi hind tõuseb . See paneb soojatootjaid, kes kasutavad maagaasi korterite ja eramute soojatootmiseks, raskesse olukorda. Samuti satuvad raskesse olukorda väikesepalgalised pered ja pensionärid . Aktsiisi tõus lükkab hoo sisse toiduainete hinna tõusule . Kui natukenegi Eesti gaasimaailma süveneda, siis on arusaamatu, milleks Elering AS sõlmis Eesti - Soome vahelise merealuse gaasitrassi Balticconnector ehituse lepingu, mis peaks valmima 2020. aastaks kui eesmärk on maagaasi tarbimist vähendada. Eesti-Soome vaheline gaasirassi kogumaksumuseks on 250 milj. eurot, millest 187,5 miljonit tuleb toetusena Euroopa Liidult. See trass olevat ettenähtud Eesti tarbijale alternatiivse gaasitarne allikana ja peaks kindlustama kogu regioonis gaasivarustuskindluse ja energiajulgeoleku. Kui nii, siis miks püütakse maagaasi hinda igasugu maksude ja aktsiisidega sedavõrd kõrgeks tõsta , et tarbimine väheneks ja riigile laekuks ühtlasi vähem makse (aktsiis, käibemaks, võrgutasu).
Samas peaks Eesti riik seisma ja tegema kõik, et hindade tõus ei viiks riiki upakile. Maagaasi suuremal tarbimisel on meil väikeses Eestis võimalus säästa keskkonda, hoida puhtana Eesti loodust ,jätta metsa, turvast ja põlevkivi ka järeltulevatele põlvedele – see võimalus on praegu Eesti riigil maagaasi näol olemas. Aga on näha Eesti riigi toetuste ja aktsiisi poliitika on taastuvenergia alane lobitöö, mis on suunatud Eestis välisinvesteerijate poolt rahastatava ebastabiilse tuuleenergia kasutamisele. Eesti Taastuvenergia Koja juht ReneTammiste teeb veel üllatavama ettepaneku ja soovitab maagaasiga kütmine Eestis päris ära keelata! Kas sellepärast, et Gazpromi müüdav maagaas on toodetud Venemaal? Kas tõesti on ka Saksamaa nii rumal, et kasutab kohe kahe toru kaudu Gazpromi gaasi? Tegelikult tuuleenergia on küllaltki ebastabiilne energiaallikas, mille puhul vaikse ilmaga kui tuult ei ole ,energia tootmist ei toimu. Internetist selgub , et enamus tuuleparkidesse investeerijad pole sootuski eestimaisel kapitalil ettevõtjad. Seega tulu läheb nii või teisiti Eestist välja. Milleks niisugust energiatootmist on vaja veel Eesti maksumaksjal doteerida ja rikkuda konkurentsiseadust?
 
Jüri Laurson
Tartu majaomanike Ühingu asutajaliige.
29.11.2016.
 
 
Emadepäev ei unune!
 
Ema, emake, emme on lihtsad ja siirad sõnad, mis liigutavad südameid nii lastel kui ka täiskasvanutel. Kahjuks esineb ka olukordi, kus lapsed on õnnetuse, haiguse või sageli kooselu sobimatuse tõttu kaotanud varakult oma ema, mis on jätnud nende hinge kogu eluks parandamatu haava. Austan emasid, kes ka kõige suuremate eluraskuste korral pole hüljanud oma lapsi. Emadepäev on küll möödus, kuid mulle meenub oma ema, kes vaatamata pärast Teist maailmasõda järgnenud raskele ajale ei heitnud meelt ning kasvatas üksi üles viis väikest last ja andis neile koolihariduse ja tööharjumuse. Ema suhtus kaasinimestesse lugupidamisega ja sai nendega hästi läbi.
Mul on heameel meenutada, et minu ema sai ka minu abikaasaga väga hästi läbi. Ta kiitis oma miniat ja suhtus temasse kui oma tütresse ka kõrges vanaduses. Nüüd, kui ta on meie hulgast lahkunud, on tagantjärgi hea meenutada neid ilusaid hetki kui sõitsime sõprade ja lastega mere äärde puhkama, saatis ema meid alati teele asumisel õueväravani. Ta lehvitas rõõmsalt meile järele ning hõiskas naljatades, et keerake siis usinasti peed päikese poole. Puhkuselt naastes oli ema meil alati vastas. Siis me ei saanud aru, missugune tunne on olla paar nädalat üksi kodus. Ema ootas siis meie tagasitulekut murelikult ja meenutas seejuures möödunuid aegu kui lapsed olid väiksed, kuid elasid kodus. Muidugi külastasid lapsed ka hiljem tihti ema, kuid see ei olnud enam see, mis oli olnud aastaid tagasi, kui ta oli noor ja igast lastega oldud hetkest tundis rõõmu, vaatamata eluraskustele. Aastaid on sellest palju möödunud ja nüüd saame aru, et vanaduses on üksi isegi kerget elu raskem taluda.
Ema ootas aastaid oma abikaasat, kes oli sõja tõttu sunnitud ellujäämiseks kaugele, kaugele välismaale põgenema ja teda sealt oodates, vargsi nuttis. Ta oli unes näinud, et kohtuvad veel abikaasaga enne siit ilmast lahkumist, kahjuks need ilusad lootused ei läinud siiski täide. Ema ootas armast abikaasat, meie isa, kes julgenud Eestisse tagasi tulla. Isa kartis, et naastes KGB teda kohe vahistab. Kõik saksa sõjaväes teeninud teadsid, et kodumaale naastes saadetakse neid 25 + 5 aastaks külmale Siberimaale. Ajakirjanduses teatati siis sageli, et kodumaale tagasipöördunud võivad olla muretud, midagi niisugust julmust nendega enam ei toimu, see on möödanik. Väliseestlased aga teadsid tõde, et Nõukogude Liidus ei võinud millegi peale kindel olla, peale aastaaegade.
Abikaasat oodates, lapsi ja lapselapsi kasvatades, möödusid kiiresti aastad.
Ükskord kui tulime töölt, istus ema akna juures ja ootas pikisilmi meie koju jõudmist. Alati tundsime siis küll piinlikkust, et emal tuli terve päev üksi kodus olla, kuid teha polnud meil midagi, käisime tööl ja lapsed koolis. Arusaadavalt on raske siis, kui oled omanud suurt perekonda ja kurb hakkab vanaduses, kui üksi jääd. Aga elu on niisuguseks loodud ja teha pole endal midagi.
Tänapäeval on paljud noored võõrutatud maisest elust, nad elavad küll i-Pad maailmas, kuid maine ema on neil ikkagi südames.
Austagem ja armastagem oma kallist ema seni, kuni on võimalik!
 
Jüri Laurson
elektriinsener
15.05.2016.a.
 
 
Trahvitõusuga tihenevad murepilved
 

.
 
Maksud ja trahvid on üks vanim võte riigi tühja rahakoti täitmiseks.

Ajaloost on teada maksude tõusuga kuulsaks saanud Vene tsaar Peeter I, kes majanduse turgutamiseks ja euroopalikuks suurriigiks jõudmise eesmärgil kehtestas habeme- ja pearahamaksu. Koormiseid on seaduste abil riiklikult hea paika panna, kuid need peaksid olema eelnevalt põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, vastasel korral võivad hiljem ilmneda kasulikkuse asemel kahjud.

Brüsseli tornist.

Maksude ja trahvide tõusu maksavad loomulikult kinni maksumaksjad. Siinjuures paneb imestama presidendikandidaat Siim Kallase öeldu maksumaksjate liidu maksukonverentsil: kui juba makse muutma hakata, tuleks seda teha suurelt. Muidugi on see mõistetav Kallase seisukohast, sest Brüsselis kümme aastat eemalolnul ja kõrget palka saanul jääb raha ilmselt palju üle ja seetõttu on ta unustanud Eesti rahva tegeliku olukorra.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% elanikkonnast ehk 280 700 õnnetut, absoluutses vaesuses aga 82 000 inimest. 22 000 lapsel jääb elamiseks 69 eurot kuus. Vaatamata eeltoodule mõtleb Kallas suurelt ja soovitab kinnisvara, autode, maa ja maanteede maksustamist.

Praegugi on maanteede korrastamiseks kehtestatud mootorkütustele aktsiis, mis ületab juba kaugelt kütuse hinda. Kinnisvaramaksuga seatakse aga haamri alla inimeste kodud, mis on kõhu kõrvalt kokku hoitud raha või laenudega soetatud. Kui Kallase öeldud vihje rakendamist leiab, süveneb vabariigis vaesus veelgi ja maksujõuetuid tekib juurde.

Pensionär või vang.

Hämmastama paneb, kuidas niisuguse mõttelennuga inimene presidendiks pürgida saab. „Tänu“ raiskamisele ja raha pillamisele on valitsusel muidugi hädasti raha vaja ning selle kättesaamiseks tahetakse väärteo trahviühik kahekordseks tõsta. Kui trahve tõesti tahetakse muuta, oleks õiglasem siduda selle suurus sissetulekuga. Kes rohkem teenib, maksab väärteo eest rohkem.

Elu on näidanud, et ka praegused trahvid on piisavad ja nende kordistamisega väärtegusid ei vähenda ega pätte ei paranda. Seejuures on valitsusel kuritegude vältimiseks ennetustöö tegemata, millel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Näiteks kuulekas pensionär või väikesepalgaline, kes praegugi tuleb vaevu ots otsaga kuidagi välja, unustab turvaelemendi riidele kinnitamata või ei suuda kiiresti ristmikku ületada enne rohelise tule kustumist. Selle peale saab ta trahvi, mille maksmiseks kulub tal mitme kuu pension või palk, mille tulemusena kannatab kogu pere. Samuti seab uus võimalik kord raskesse olukorda põdura pensionäri või tööl käiva majaomaniku, kes ei suuda omavalitsusele kuuluvat kõnniteed hommikul kella seitsmeks lumest puhastada – jälle trahv. Niisugust sunnitööd ja karistust kui koduomajale ei tohi rakendada isegi vangidele.

Tootsi jälgedes.

Nüüd on seadusetegija jõudnud trahvide sissenõudega lausa „Kevade“ Tootsi looni. Kui korraga maksta ei suuda, maksa osade kaupa või isegi aasta jooksul järelmaksuga! Kui järelmaksuga ka maksta ei suuda, müü võlast pääsemiseks kodu maha.

Seaduse jõustumisel võib paljusid oodata vangla. Kinnipidamiskohtadele konkursi vähendamiseks on riik sunnitud kindlasti uusi vanglaid juurde ehitama. Samas on võimalik riigikassat täita ka ilma meeletute trahvimiste ja maksutõusuta. Selleks tuleb valitsusel lihtsalt lõpetada raiskamine.

Ida-Viru vaevleb.

Riigi ülesanne on seista selle eest, et igal inimesel oleks võimalik oma eluga toime tulla ja ilma almust palumata hakkama saada, mitte pigistada üha kasvavate maksudega temast nagu sidrunist mahl välja. Suured koondamised riigiettevõtetes Ida-Virumaal on pannud raskesse olukorda elanikud, kellest mitu tuhat on omadega jännis. Raskustesse on sattunud ka loomakasvatajad, kes on sunnitud likvideerima oma farmid. Niisuguste olukordade vältimiseks on pall valijate käes, kes peaks arukalt kompetentsemad isandaid pukki aitama.

Raiskamise ja raha pillamise avastamiseks on riigil ellu kutsutud tõhus riigikontroll, kes peaks hakkama talle pandud ülesandeid täitma ja lollustele ning raiskamisele piiri panema. Alles siis oleks põhjust lõõritada Alo Mattiiseni laulu „Eestlaseks olen ja Eestlaseks jään“.

Autor: Jüri Laurson (volitatud elektriinsener)
04.05.2016.
 
 
 
Annetustega riiki päästma
 
Uskumatu, kuid tõsi, et riigi rahakoti täitmiseks on riigi eelarvesse kirjutatud veel enne trahviühiku kahekordistamise seaduse kinnitamist parlamendis 10 miljoni suurune tulu, mille kinnitamata jätmisel eelarve tunnelis kustub valitsust päästev valguskiir. Tänapäeval on trahvide kahekordistamise asemel võimalik kasutada palju humaansemad ja tsiviliseeritumad rahakogumisviise, mida on sageli kasutatud mõnes valdkonnas raha vajakajäämisel - see on annetamine. Annetamine ja raha lunimine on tänapäevane elustiil ja kui seda teostatakse väljapääsmatus olukorras hädasolija abistamiseks, ei pane keegi pahaks ega ütle abistamisest ka ära. Annetamisel võrreldes trahvide kordistamisega on ka kasvatuslik eesmärk, mitte nagu karistustega, mis tekitab pahameelt. Uppuja päästmine on uppuja oma asi, kui appi ei hüüa on sageli lõpp käes. Nii võiks ka valitsus tegutseda, kui raiskamine on lõpetatud, pöörduda abisaamiseks rahva poole. Vanemal põlvkonnal on veel meeles peale sõda lühiajaliselt sisseseatud kohustuslikud obligatsioonid, mis hiljem tagasitati. Praegu, kui riigil on raskusi eelarveaugu lappimisel, võiks valitsus abisaamiseks pöörduda rahva poole - annetage. Arvan, et riigi raskusest päästmiseks ei oleks kellelgi kahju annetada kuus 1,5 €, seega aastas kuluks igal kodanikul riigi päästmiseks 18 eurot. Kuna annetamine on vabatahtlik ja tegemist on humanitaarabiga, siis võiks suurema sissetulekuga kodanik riigi päästmiseks ka suurema summa annetada. Niisuguse sõbralikul üldrahvuslikul annetusel päästame riigi võlavangist ja trahvide kordistamisel planeeritud 10 miljoni asemel laekuks koguni üle 20-ne miljoni euro. Selleks on valitsusel vaja riigi rahalistest raskustest päästmiseks ja annetustega abisaamiseks pöörduda rahva poole. Nii tegutsedes kergendaks valitsus kordades politseid tarbetust trahviaktide vormistamise tööst.
 
Jüri Laurson
pensionär
11.04.2016.a.
 
 
Maksude tõus pärsib majandust
 
Eestis toimuv majanduslangus on põrmustanud lubaduse saada meil viie rikkama riigi hulka. Kõige selle põhjuseks tuuakse puudujääke riigi rahanduses, mis on võimaldanud ka riiklikul tasemel halba äri ajada. Räägitakse küll, et iga äri ajamine on suur risk ja ilma riskita rikkaks ei saa. Riiklikul tasemel riskida on muidugi hea, sest äris kaotatud hiigelsummad maksab kinni maksumaksja, mitte valitsus. Näiteks 5.nov.2006.a. sõlmis tollane majandusminister Edgar Savisaar Jordaanias Eesti ja Jordaania vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, mille alusel hakkas Eesti suurim põlevkiviettevõte Eesti Energia tegema ettevalmistusi põlevkiviõli tootmise võimalusteks tasuvuseuuringuid Jordaanias, et teha koostööd energiaressursside arendamisel. Tänaseks on selgunud, et ekspertide soovitus investeerida Ameerika Utah` kui ka Jordaania põlevkiviprojektidesse oli põhjalikult analüüsimata ning investeeritud kümneid miljoneid ei tasugi ära ja riigiettevõttel Eesti Energial tuleb energiaressursside arendusse paigutatud raha nüüd korstnasse kirjutada. Siinjuures maksumaksjad tahaksid teada, kuidas oli ka võimalik maksta miljoneid nii väära nõuande eest ekspertidele, kes majandusministrile need kahtlased plaanid ette söötsid. Sellest järeldub, et projekti kulutatud miljonid olid ainult kogemuste saamiseks kuidas on võimalik „ põletada“ maksumaksja raha ja selle teo eest keegi ei vastuta. See läks Eesti riigile kalliks maksma. Valitsust ei huvita, kuidas niisugune rahapillamine ühiskonda mõjutab. Riigi rahakott ei ole põhjata ja selle täitmiseks tõstetakse makse, süüdistatakse seejuures selles nafta hinna langust ja arusaamatult “odavat elektrit“. Elektrit ostetakse vabaturult vabaturu hinnaga ja selle teevad Eestis kalliks kõrged lisatasud, mis piiravad oluliselt elektri tarbimist neil, kellede sissetulek on väike.
Viimastel aastatel on Eesti Gaas pidevalt maagaasi hinda langetanud ja maagaasi kasutajad on toasooja saamiseks hakanud rohkem kasutama maagaasi kui loodussõbralikumat kütteainet. Pärast maagaasivõrgu Eleringi omandusse saamist soovitas ka Taavi Veskimägi maagaasi soojatootmiseks rohkem kasutada. Kahjuks valitsus alustas aga samal ajal pikaajalise maagaasiaktsiisi määra tõstmisega. 24.sept.2015.a. toimunud Rohevik foorum 2015 „Elamisväärse ja kohanduva elukeskkonna planeerimine“, kus soovitustes toodi, et raha on vaja saada regionaalpoliitikate parandamiseks ja valitsused peavad seda toetama ja soodustama bioenergeetika arengut seni kuni tekkiv ärivaldkond hakkab tootma kasumit. Praegu on biogaas kallis ja ükskõik kui palju toetust maksumaksja rahakotist biogaasile välja pigistatakse, ei suuda see niipea võistelda loodussõbraliku maagaasiga. Kuid läbimõtlemata sammud energiapoliitikas, kus valitsus peaks doteerima konkurentsivõimetut bioenergeetikat, võivad lasta praegu hästi toimiva ja keskkonnale puhta maagaasi firma põhja.
Üha kasvavad energiahinnad, üha kasvavad ressursitasud ja kõrged maksud on sageli firmade töö lõpetamise ja investorite Eestist lahkumise põhjuseks.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
tel. 58103202
29.02.2016.
 
 
Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
 
Jõhker ja ootamatu uue aasta kingitus maagaasi tarbijatele on maagaasiaktsiisi tõus.
Niisuguse hüpleva tegevusega riigi rahakoti täitmisel antakse niigi madalseisu langenud Eesti majandusele „kabelimats“. Sellisest tegevusest on näha, et Eesti riigil puudub üldse pikaajaline majanduse arenguplaan. Samuti puudub ja pole tõmblemisest kaugemale jõutud pikaajalise energeetika arenguplaaniga ja elektrituruseadusega. Pole ka ime, sest majandus– ja rahandusministreid vahetatakse tihedamini kui pesu seljas. Uskumatu on, et Eesti Vabariigis valitakse sageli ministriteks vastavas valdkonnas kogemust ja isegi kõrgemat haridust mitteomavaid inimesi. Riigi juhtimise amet näib olevat nii tühi–tähi, et selleks pole vaja isegi täiendkoolitust läbida. Teistel tegutsemisaladel nagu näiteks arstidel, õpetajatel, elektrikutel jt. on kohustus end pidevalt täiendada, et oma erialal arengureel püsida. Siinjuures on huvitav teada, mis haridusega on Rahandusministeeriumis ametnikud, kes nuputasid välja selle jõhkra gaasiaktsiisi tõusu ja kuidas nende pädevuse kontrolliga on.
Tundub, et maagaasiaktsiisi tõusu tagajärgi meie majandusele ei ole üldse analüüsitud, vastasel korral poleks niisugust otsust tehtud. Igatahes paneb ootamatu ja põhjendamata maagaasiaktsiisi tõus tarbijad raskesse olukorda. Kohalike toodete hinnad kindlasti tõusevad ja avavad tee välismaise odava kauba siseturule sisenemisele. Samas selgub autodes autokütusena gaasi kasutajatele, et autode ümberehitus keskkonda vähesaastavale gaasile oli suur viga. Samuti saavad aktsiisi tõusust šoki need soojatarbijad, kes viisid oma hoonetes vedelkütusel töötavad katlad üle maagaasile. Alles kuu aega tagasi hõiskas Taavi Veskimägi, et nüüd on gaasivõrgud viimaks Eleringi omanduses ja soovitas kõigil maagaasi hakata julgemalt soojatootmiseks kasutama, sest see on kõige loodussõbralikum kütteaine, ei saasta keskkonda. Seejuures paneb jahmatama, et soovitusel ei saanud õieti veel trükimust hanguda, kui kõlas maagaasiaktsiisi hinnatõusu pommuudis.
Internetis 22.jaan. majanduse rubriigis on kirjas, et Eesti juhtiv gaasikütuste müüja Alexela Group näeb sellisel juhul huvi kadumist gaasi kui ökoloogiliselt puhta kütuse vastu.
Näha on, et ökoloogiliselt puhta maagaasi kasutajad ei suuda enam valitsuse poolt nii sagedaste hinnatõusudega sammu pidada. Gaasi kasutajad ei suuda kinni maksta riigi poolt kahe käega välismaal äpardunud tegevusteks rahalisi kulutusi, sest meie väikese riigi tarbija rahakott pole põhjatu.
Nii investeeriti meie tarkade meeste poolt Utah` projekti 51 miljonit eurot, kuid nüüd on selgunud, et projekti realiseerimine pole otstarbekas ja võeti mõtlemiseks aeg maha.
51 miljonit eurot pole peenraha, mida võis kõrbesse 12250 hektarile tallele panna. Kuuldavasti oleks selle eest saanud ehitada kogu Eesti elektriliinid tormikindlaks. Kui vaadata Auvere elektrijaama, mis on Eestis rajatav moodsaim põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, kus kasutatakse keskkonnasõbralikku keevkihitehnoloogiat, kuid kahjuks käikuandmiseni pole veel jõutud. Teadjad mehed räägivad, et vein läheb aastatega ikka paremaks, kuid seadmed aastatega vananevad. Nii on see kahjuks Auvere elektrijaamaga.
Soovitused kütteseadmete ümberehituseks ei anna tarbijatele kütuse pideva hinnatõusu tõttu mingisugustki kindlust. Alati on pärast mõne aasta möödumist toimunud hinnatõus. Nii on see olnud elektri, vedelkütuse, maagaasi jne. kasutamisel ja see pole välistatud ka edaspidi pelletkütuse puhul. Unustatud on tõsiasi, kui Narva elektrijaama kateldes põletati puitu, siis kerkis küttepuude hind lakke ja ahjukütte kasutajad pandi raskesse olukorda. Kui nüüd uuesti alustatakse Narva elektrijaamades puidu ahju ajamist, pannakse uuesti raskesse olukorda peale ahjukütjate veel laialt soovitatud pelleti – graanulite kasutajad, samuti puiduküttel olevad väikekatlamajade soojatootjad ja soojatarbijad.
Maagaasi hinna tõstmise eesmärgiks paistab olevat soov tarbijaid sundida kasutama kallist biogaasi. Nüüd, kui vene importgaas odavnes aastaga 39 %, siis peaks olema maagaasi kütusena kasutamine autodel ja soojatootmiseks igati tervitatav, mitte nagu kont koeral järamiseks. Ökoloogiliselt puhta maagaasi soodustingimustel laialdasel kasutamisel hoiaksime kokku looduslikku taastuvenergia ressurssi ja vähendaksime keskkonna reostust.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
tel. 58103202
23.01.2016
 
 
Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV tuleb asendada Tartus maakaablitega.
 
Elektrit hakati Tartus esmakordselt kasutama 1892 aastal. Aastate jooksul on elektrimajandus Tartus arenenud ja pärast Tartu alajaama valmimist alustati 1963. aastal energiliselt linna toitekindluse tagamiseks 35 ja 110 kV kõrgepinge õhuliinide ehitamist.
Kõrgepingeliine püüti ehitada siis kiirelt ja odavalt, peaasi et liin ehitatud saab. Nüüd on tagajärjed käes. Kõrgepinge õhuliini juhtmed kulgevad nüüd Eesti Vabariigi teise suurusega linna südames sika–saka pärnapuude kohal nagu leinalindid. Tehtud vea parandamine läheb nüüd kalliks maksma, kuna kõrgepinge õhuliinide projekteerimisel ja ehitamisel ei pööratud tähelepanu ei linnaruumi esteetilisele väljanägemisele ega arengule. Samuti ei arvestatud läbi elamurajoonide kulgeva kõrgepingeliini elektromagnetvälja kahjuliku mõjuga elanike tervisele. Esmatähtis oli siis, et liinid ruttu rajatud said. Nüüd ei taha liinide valdajad kuuldagi läbi linna ja ümber linna kulgevaid kõrgepinge õhuliinide asendamist maakaablitega. Siinjuures on väga piinlik välisturistidele ja samuti Tartu elanikele selgitada, miks heade mõtete linnas Tartus on südalinnas Emajõe ääres asuva Dorpat Hotelli ja Tartu avaturu hoonete vahel see inetu kõrgepingeliin. Sageli turistid fotografeerivad liini, sest arvavad selle liini miljööväärtusega linna muinsuskaitse näidisobjektiks, mis on säilitatud arvatavasti näitamiseks järeltulevale põlvkonnale, kuidas ehitada ei tohi!
Tartu Majaomanike Ühing pöördus 1999.a. Tartu linna üldplaneeringu arutelul linnavalitsuse poole ettepanekuga asendada kõrgepinge õhuliinid maakaablitega, kuid sai eitava vastuse planeeringu elluviimiseks prognoositud rahalise katte ebapiisavuse tõttu.
Tänapäevaks on elektrimajandus arenenud sedavõrd, et on saadaval maakaablid, mis võimaldavad 35 ja 110 kV õhuliinid asendada. See risustaks vähem linnapilti ning vabastaks sadu hektareid kallist linnamaad ehitustegevuseks. Samuti väheneks elektromagnetvälja mõju linnas elanike tervisele. Elektromagnetlainete mõju ei ole inimesel meeltega tajutav ega kohe märgatav. Uuringutest on selgunud, et mõnedes riikides elamute ehitamist kõrgepingeliinide vahetusse lähedusse ei peeta soovitatavaks, mõnedes isegi keelatud. Kuni 110kV õhuliinide kaitsevöönd ulatub mõlemale poole liini telge 25 meetrit. Maakaablite puhul väheneks kaitsevöönd kordades kuna on üks meeter piki kaabelliini mõlemale poole äärmisest kaablist. Ohutuse tagamiseks on kaitsevööndi kasutamine kitsendatud.
Eelmisel nädalal informeeris Vikerraadio, et Tallinnas on võetud suund asendada kõik linnas olevad 110 kV kõrgepinge õhuliinid maakaablitega. Arvan, et Tartus, kus on üle 97000 elaniku, tuleks teha kõik, et kolhoosiaega meenutavad kõrgeliinid linna territooriumist kaoksid.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
tel. 58103202
08.01.2016
 
 
Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
 
Elektrienergia säästukampaania ja kõrge võrguteenustasu pärsib majandust.
Tarbijat on ebameeldivalt üllatatud pidevalt elektri kWh hinna tõusuga, mille tagajärjeks on elektri tarbimise vähenemine ja seetõttu võrguettevõttel ei jagu enam raha liinide korrashoiuks. Muidugi soodsa võrguteenustasude puhul elektri tarbimine suureneks, mis elavdaks kindlasti majandust, tõstaks elukvaliteeti ja oleks hea nii tarbijale, kasulik elektritootjale ja võrguettevõttele. Meenub aeg, kui elektrienergia toodangu järgi iga elaniku kohta asus Eesti maailmas esimestel kohtadel. Tööstus ja põllumajandus arenes, tehnoloogilised elektriseadmed olid suure võimsusega ja tarvitasid palju elektrienergiat nii Eestis kui ka meie idanaabrite juures. Seetõttu tuli talvisel ajal tihti elektrienergia tarbimist piirata hommikustel ja õhtustel energiasüsteemi tiputundidel. Esines ekstreemseid olukordi kui idanaabril oli elektrist puudu ning lülitati Eestis elektritarbimisega balanssi saamiseks elektrivõrgust välja linnaosi ja isegi rajoone. Raha jagus siis Eesti Energial elektrivõrkude, alajaamade, keskushoonete, tootmisbaaside ja puhkekodude ehitamiseks.
Praeguseks on elektrimajanduses olukord Eestis tunduvalt muutunud. Tarbijatele elektrienergia julgeoleku tagamiseks on rakendatud majanduslikult küll soodsamaid tootmisviise ja elektrienergia ülekannet võimaldavaid liine. Samas tänu kõrgele võrguteenustasule ja energiasäästlikumate elektriseadmete kasutuselevõtuga ning inimeste maalt migreerumine linnadesse või välismaale on elektri tarbimine sedavõrd vähenenud, et see ei võimalda võrguettevõttel elektriseadmeid ja ülekandeliine korras hoida. Maaelu areng on seiskunud. Üha kasvavad elektrivõrguga liitumistasud ei ahvatle noori maale elama minema.
Alates 2013. aastast ostavad energiafirmad oma klientidele elektrit vabaturult ja müüvad seda tarbijatele vabaturu elektri kWh hinnaga, millele lisandub müügimarginaal ja ligemale kaks korda kõrgema võrguteenus koos tasudega. Võrguteenust osutab peaaegu kogu Eestis Eesti Energia kontserni kuuluv riiklik äriettevõte Elektrilevi, kelle missiooniks on kindlustada igale kliendile elektrienergia kättesaadavus soovitud kohas igal ajahetkel, mis võimaldaks tarbijal luua Eestis uusi väärtusi ja parandada seeläbi elukvaliteeti. Kahjuks kõrgete võrguteenustasude tõttu missioon ei ole teostatav. Samas eesmägi saavutamiseks ei ole vaja unistada püsimaksu rakendamisest, mis ei saa kerge olema ja võrduks pigem viha õhutamisega. Tekkinud olukorra parandamiseks on eelkõige vaja võtta tarvitusele meetmed elektritarbimise suurendamiseks alandades selleks müügimarginaali ja võrguteenustasusid. Kuna elektri tarbimine on vähenenud tuleks vähendada elektriaktsiisi kui tarbimist piiravat funktsiooni. Elektrist on märkamatult saanud tänapäeval inimestele esmatarbekaup, milleta inimene elada ei oska ega saa. Igati tuleks teha kõik, et elektri tarbimine suureneks mitte ainult Tallinnas ja Tartus, vaid ka teistes omavalitsustes. Soodsa summaarse elektrihinna (elekter + võrguteenus) puhul tekkiks arvestatav konkurent ka soojatootjatele. Odavam võrguteenustasu looks paljudele puuküttega korterite ja majade elanikele võimaluse soojatootmiseks elektrit kasutada ja tunda soojast toast mõnu. Elektrienergia kasutamine toasooja saamiseks ei saasta keskkonda ja hoiab ühtlasi inimeste tervist.
Võrguteenustasu alandamisel puhul suureneks käive ja kasum ning võrguettevõte saaks kasumlikult oma missiooni täita. Praegu saeb võrguettevõte kõrge võrguteenustasuga oksa mille peal istub.
 
Jüri Laurson
volitatud elektriinsener
tel. 58103202
29.11.2015
 
 
Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
 
Eesti Vabariik tähistab 2018. aastal riigi 100. sünnipäeva ja meile on oodata peale maiste külaliste ka maailmaruumist kauaoodatud külalisi UFO-de näol. Muidugi UFOdega saabuvaid mehikesi (tulnukaid) meie ei pruugi näha, sest need paiknevad teises dimensioonis. Tänapäeval on Eestis kahjuks nisupõllud suuremate linnade lähedal asendunud väikeelamute ja igasuguste ehitistega, mille tõttu puudub tulnukatel võimalus meile nisupõldudel võimsate kiirte abil nisukõrsi koolutada kellaosuti suunas ja sellega enda saabumisest meile märku anda.
Maailmas on teada palju mõistatuslikke eelajaloolisi imelisi objekte, mille ehitiste rajamise vanust ja otstarvet oleme kindlaks määranud ainult oletuste põhjal. Näiteks üks tänapäevalgi kuulus teadaolev Euroopa suurim eelajalooline observatoorium, kivikompleks - pühamu Stonehenge asub Edela-Inglismaal, mis on sõõri kujuline ja oletatavasti ehitatud mitu tuhat aastat e.Kr. eesmärgiga uurida Päikest ja planeete ning sageli taevasse ilmuvaid mõistatuslikke liikuvaid lendobjekte. Tänapäeval on samuti paljudes maailma erinevates asukohtades aegajalt nähtud ja isegi fotografeeritud mõistatuslikke tundmatuid lendobjekte, kellel on tekkinud eriline huvi meie kultuuri ja eluolu vastu. Oma olemasolust on nad jätnud senitundmatu „energiakammiga“ Inglismaa nisupõldudele kiirte poolt kõrtest koolutatuid nii väikeseid kui ka suuri sõõre. Arvatakse, et need on Maa-välise intellekti tekitatud ja seotud UFOdega. Sõõrid sarnanevad keeruliste piktogrammidega ja ufoloogide arvates võivad need olla mingi tundmatu intellekti läkitused, mille tähendus on kahjuks meile maistele inimestele tänapäevalgi mõistatuseks jäänud.
Teadus on maailmas kiiresti edasi läinud, mis on võimaldanud planeedil Maa välja töötada tulnukatele sõnumite saatmiseks ainulaadne kodeeritud sõnumite edastamise viis. See võimaldab ka meil planeedilt Maa läkitada UFOdele maailmaruumi kodeeritult sõnumeid, kasutamata selleks elektromagnetilisi laineid, mida sagedaste elektrivoolu puudumiste korral pole võimalik. Selleks on hakatud meie teedele ja tänavatele ehitama statsionaarseid maisest materjalist sõõrikujulisi ja sageli mitmeringilisi ringe, millesse on nähtavasti tulnukatele jäädvustatud sõõrikujuliste piktogrammidega (piltkiri) meiepoolne sõnum. Sõõrid ehitatakse maanteedele niivõrd tugevad, mis võimaldab UFO-del Maale saabumisel sinna maanduda ja seal asuvatest piktogrammidelt infot saada ning vajadusel maailmaruumi tagasi startida. Muidugi võivad UFOd ringidesse salvestatud infot lugeda meile veel senitundmatute kiirte abil ka Universumi mistahes punktis.
Teedele ehitatavad sõõrikujulised keerukad ringid on kulukad, kuid mõeldes inimeste tervisele ja tulevikus üha kasvava liiklustehnika arengule hädavajalik. Pealegi saab sõõridesse efektiivselt paigaldada Euroopa Liidu kopsakaid summasid.
 
Jüri Laurson
liikleja
18.09.2015.a.
 
 
Kas hävitame ahikütte!
 
Eesti asub külmas kliimas ja inimeste ellujäämiseks on olnud juba iidsest ajast tähtis koht kodudes sooja saamiseks ahiküttel, kus soojuse tootmiseks kasutati puitu. Juba vanasti oskasid õppinud pottsepad ehitada ahjud nii, et kolle oli nii pikk, et pärast küttepuude paigaldamist jäi küttepuude järele tühja ruumi, kus toimub põlemisgaaside täielik põlemine ja õhu saastamine oli minimaalne. Ahju tuleb kütta kuivade puudega ja ei tohi toppida sinna plastikut ega muud rämpsu, mis saastaks keskkonda, siis tekib põlemisel kahjulike ühendeid üsna vähe. Ahiküte on loodussõbralik, ökonoomne ning seda saab kasutada igas kriisi olukorras ja isegi siis, kui elektrit ei ole. Eestis olevat ligi 400000 ahju. Ahikütteks jagub Eestis metsa küllaga. Kahjuks Brüsselis keerleb juba mõte keelata ahiküte, see saastavat keskkonda.
Ometi on nii, et kuiva küttematerjali ja õige põlemise korral võib põlemistemperatuur koldes ulatuda ligi 900 oC, ja niisugusel põlemisel tekib kahjulikke ühendeid üsna vähe.
Nüüd on ka Eesti uuringutes selgunud, et peale autoliiklusest tuleneva keskkonnasaaste võib ka ahiküte õhku saastada. Kas tõesti on see kaudne vihje ahikütte maksustamiseks ja pelleti küttele üleminekuks. Ahikütte kasutajate survestamise kaugeesmärgiks on sundida ahikütte kasutajaid täiendavalt oma niigi kasinat rahakotti tühjendama ja investeerima ning liituma praegu alakoormatud kaugkütte firmade soojatorustikuga. Iga põlemine saastab mingil määral keskkonda. Eriti saastab keskkonda kivisöe põletamine, kuid viimasel ajal seda väikeelamute kütteks kasutatakse harva, sest toasooja saamiseks on leitud teised küttevõimalused nagu puit, turvas, pellet, vedelkütus, maagaas, maaküte jne. Siinjuures tekitab arusaamatust valitsusel võetud seisukoht sundida maagaasist toasooja tootjaid maagaasist loobuma ja soovitatakse kasutada kütteks pelletit. Kahjuks pelleti põletamine paljudesse elamutes pole võimalik, rääkimata siinjuures veel korteritest, kus samuti puudub selleks ruum. Segadust tekitab siinjuures Eesti Energia kontserni kuuluv Elering, ostes 2015.a. Eesti Gaasilt maagaasi põhivõrgu, kuid samas soovitatakse elanikel loobuda maagaasi kasutamisest toasooja saamiseks?
Tegelikult paistab, et riik püüab leida võimalust ahikütte kasutajailt kasvõi pisutki raha kuidagi kätte saada. Tarbijailt raha kättesaamiseks on energia jagamine ja maksustamine muutunud riigi prioriteediks. Ükskõik millist energia liiki toasooja saamiseks hakkab lõpptarbija kasutama, tõstab riik temale maksukoormust.
Meelest ei lähe elektri hinnakarussell, mis algas 1985.a. kui Eesti Energia väljastas lube elektriküttele ja soojaveevarustusele hinnaga 1 kop/kWh ja meelitas sellega tarbijaid elektrit soojatootmiseks kasutama. Heausksed lõhkusid siis maha puukütteahjud ja läksid üle keskkonda säästvale elektriküttele. Seda lõbu said nad kasutada mõne aasta kuni Eesti Energia tõstis elektri hinda. See aga sundis soojatarbijaid järjekordselt elamute kesküttesüsteemi elektriküttelt ümber ehitama tahkekütusele. Paljud hakkasid siis kasutama soojatootmiseks kas vedelkütust või maagaasi. 1992.a. tõusis maagaasi kuupmeetri hind aga nii kõrgeks, et enamus tarbijaid lõpetasid kodudes maagaasi tarbimise. Ajapikku inimeste sissetulek tõusis ja nad hakkasid uuesti maagaasi kütteks kasutama. Nii toimub pidev tõmblemine toasooja tootmisel. Viimastel aastatel on Eesti Gaas langetanud korduvalt toasooja tootjatele maagaasi kuupmeetri hinda ja võrgutasusid, kuid valitsus lisas kohe kordades maagaasile aktsiisimaksu. Nendele majaomanikkudele ja korteriühistutele, kus toasooja saamiseks mindi üle erimärgistusega kergkütteõli kasutamisele, lõpetas riik alates 01.012015 aastast soodustuste tegemise ja maksustas selle diiselkütuse aktsiisimääraga.
Valitsus võiks samas suhtuda ahi- ja õliküttest toasooja tootjatesse inimlikult ja leevendada nende muresid võimaldades neil siis soodsa hinnaga elektrikütet kasutada, võimalusi selleks on küllaga. Elektrilevi peaks vähendama võrgutasusid vähemalt 50%, mis võimaldaks ahi- või õlikütte asemel kasutada elektrikütet. Praegu kasutusele võetud ja palju kiidetud soojuspumbad ning maakütteseadmed tarvitavad samuti märkimisväärselt elektrit. Eriti annab see tunda külmal ajal. Võrgutasude vähendamisel oleks nende seadmete kasutamine palju efektiivsem, seega ka taskukohasem suuremale elanikkonna grupile. Elektri hinda ei saa vaadelda eraldi ilma võrguteenuse tasudeta ja kiita seejuures, et elekter on meil üliodav. Tegelikult ei ole see nii, sest võrguteenuse tasu koos lisanditega on praegu kaks korda kallim kui elektrienergia hind.
Liitumistasusid tuleks tunduvalt vähendada, et elektritarbijaid rohkem juurde saada, mitte uusi elektritarbijaid eemale peletada. Praegune jõhker nõue lasta tarbijal oma kulul oma majapidamise juurde ehitada elektriliin ning pärast nõuda selle liini kaudu elektri edastamise eest veel kõrget võrgutasu.
Ahiküttega kaasnev toasoojus on juba ammustest aegadest olnud kõige tervislikum. Keskkonda saastavat viga ei tule otsida ahiküttest, mis kuiva puudega kütmisel küll ei saasta.
Tegelikult saastab keskkonda tänavatelt ja maanteedelt kehvast asfaltkattest õhku paiskuv tolm, mida inimesed sisse hingavad. Eriti tuntav ja ka silmale nähtav mustus paistab eriti välja kevadel, kus iga auto taga kerkib õhku tolmupilv, kuna talvel teedele puistatud liiva koristamine venib.
Siis kattuvad tänavate ja maanteede ääres olevate elamute aknad kiiresti paksu tolmuga ka südalinnas, kus hooned on kõik tsentraalküttel!
 
Jüri Laurson
Elektriinsener
27.aug.2015.a.
 
 
Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
 
Eesti kõiki elektritarbijaid sunniti ennatlikult alates 2013. aastast elektrit ostma elektri vabaturult nn. energiabörsilt, mis tagab Eestile energiajulgeoleku.
Merekaablite EstLink-1 ja EstLink-2 väljaehitamine pidi kindlustama börsihindade languse, samuti juurdepääsu odavale börsihindadega müüdavale Soomes ja Skandinaavias toodetud hüdro– ja tuumaenergiale. Eesti ja Soome vaheline merekaabel läks maksma 320 miljonit eurot. Elering ja Fingrid võtsid EstLink-2 kaabli ehitajalt vastu veebruaris 2014. Merekaablite EstLink-1 ja EstLink-2 töösserakendamisel kujunes Eesti–Soome vaheline ühendusvõimsus 1000 MW. Eesti elektritarbijad rõõmustasid, et nüüd kindlustab Nord Pool Spot energiabörs neile energia toitekindluse ja odava elektri. Kahjuks rõõmujoovastus ei saanud veel palgelt kaduda, kui algasid merekaabli EstLink-2 rikked, mis tõstis Eesti elektritarbijate Eesti Energia börsipaketi valinutele kWh hinna Soome börsihinnast kordades kõrgemaks. Selgus põhjus, vastne EstLink-2 merekaabel on rohkem remondis kui töös ja heauskselt elektribörsi paketi valinud tarbijad peavad maksma seetõttu ebatavaliselt kõrget kWh hinda. See muidugi Eesti Energiat ega põhivõrgu ettevõtet ei häiri, sest hinnatõus on kasumlik Eesti Energiale ja täidab muidugi ka paremini Eesti riigi kasinat rahakotti, kuid börsipaketi valinuid elektritarbijaid vihastab niisugune röövimine küll. Võib-olla on see koguni EE uus varjatud rahateenimise viis. Arvestades, et merekaablite rivist väljalangemise tõttu ei saa Eesti tarbija turuga ühenduse puudumisel osta regulaarselt börsihinnaga elektrit elektrivabaturult, peaks Elering hüvitama Eesti Energia börsipaketi omavale elektritarbijaile Soome hinnaerinevusest saadud kahju, sest see ei ole tekitatud vääramatu jõu poolt vaid kas projekteerija või ehitaja veast. Selgusetuks jääb samuti, miks Elering ja Fingrid võtsid niisuguse vigase kaabelliini vastu. Uurimisel on tuvastatud, et merekaabli ehitamisel on ilmnenud mitu olulist puudust, mida oleks tulnud juba varem avastada. Kasutatud on mitteniiskuskindlaid jätkumuhve, mis pidid saama vahetatud niiskuskindlate vastu juba oktoobris. Tänavu toimunud EstLink-2 kaabli mitmel korral rivist väljalangemine näitab, et kõik jätkumuhvid ei ole jõutud vist välja vahetada või on probleemid ka mujal. Kas tõesti kaablipaigaldaja eeldas, et võib ükskõik millisest materjalist merealust EstLink-2 kaabelliini ehitada? Nähtavasti arvestasid ehitajad, et lambaaastal on võimalik Eesti elektritarbijaid pügada nagu lambaid ja las nad määgivad, sest määgimist ei kuule elektriturul järelevalvet teostav Konkurentsiamet. Lisaks Konkurentsiametile peaks lambasabana kõikuvat elektribörsi tariifide kasutust Eestis jälgima ka Tarbijakaitseamet ja Riigikontroll.
Eesti elektritarbija ei ole küll lammas, keda elektribörs puudumisel pügada.
 
Jüri Laurson
volitatud elektriinsener
15.05.2015.
 
 
Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
 
Enne Riigikogu valimist lubasid kõik erakonnad, et makse ei tõsteta, sest see pärsib Eesti majandust. Nüüd kui uus valitsus on „kõiketeadjate“ spetsialistidega komplekteeritud ja riigikogusse rahvaesindajad istekohad leidnud, on valimiseelsed lubadused muutunud vastupidiseks. See bumerang toob heausksele valijale nüüd suured maksutõusud. Eriti jõhker on kütuseaktsiisi tõus põllumajandusele, transpordile ja toasooja tootjatele, mis paneb riigi majanduse tagurpidi käigu. Pole saladus, et kütus on tänapäeva inimesele muutunud sama tähtsaks kui hapnik ja nagu ilma hapnikuta, ei saa tänapäeval inimene ka ilma kütuseta läbi. Seetõttu peaks kütus olema taskukohane igale tarbijale. Kütuste aktsiise ei tohiks riik tõsta, sest sellega kaasneb kõikide kaupade ja teenuste hinnatõus, millel võivad olla halvad pöördumatud tagajärjed.
Eestis on 23 aastaga toimunud elu- ja töötingimustes suured muutused.
Auto on Eesti riigis muutunud töövahendiks, milleta inimene enam hakkama ei saa. Autot kasutatakse tänapäeval suurte vahemaade tõttu sõitudeks tööle, laste kooli viimiseks, poodi, perearstile minekuks jne. Kütuste aktsiiside tõus lööb rängalt igale tarbijale rahakoti pihta ja muudab praegugi vaesusepiiril elavate inimeste elu üliraskeks. Ei taha ennustada, mis saab siis, kui kümne aasta pärast on kütuse aktsiis tõusnud 100% ja palga numbrid jäävad enam-vähem samaks? Erimärgistusega diiselkütust ja kerget kütteõli sooja tootmiseks kasutavad paljud omavalitsuste asutused, korteriühistud, eramajad jne. Erimärgistuse kaotamisel tõuseb toasooja hind ligi 40%, mis sunnib raha puudusel paljusid peresid eeloleval talvel istuma külmas korteris või elamus. Ei lähe meelest kui meedias reklaamiti erimärgistusega kütust sooja tootmiseks ja paljud inimesed ei tajunud siis ohtu, uskusid riiki ning ehitasid oma elamute küttekolded erimärgistusega kütteõlile. Nüüd karistatakse erimärgistusega kütte kasutajaid kui heauskseid aktsiisitõusuga ning soovitatakse toasooja tootmiseks küttesüsteem ehitada ümber pelletiküttele. Kahjuks ruumi puudumisel pole paljudes hoonetes ja varemehitatud korterelamutes võimalik pelletiküteseadmeid paigaldada, seega puudub nendes elamutes erimärgistusega vedelküttele alternatiiv ja sellega oleks seadusetegijad pidanud ka arvestama.
Maal on teraviljakasvatustalud samuti hädas, sest ei tohi vedelkütusega viljakuivatites erimärgistusega sinist vedelkütust kasutada, kuigi kuivatustehnoloogia põhineb erimärgistusega diiselküttel. Paljusid talunikke viib see mõttele tootmine lõpetada, sest ei suudeta eesseisvast pankrotipesast pääseda.
Tuleb välja, et ükskõik millist kütuseliiki keegi hakkab kasutama, saab ta varem või hiljem aktsiisi kaela. Muidugi valitsusel on valimislubaduste täitmiseks raha vaja ja selleks rakendatakse äärmuslikke võtteid nagu aktsiiside tõusu. Niisugused kiired rahasaamise unistused toovad hiljem kasu asemel kahju.
Nii toimitakse elektri, gaasi, kütteõli jne. puhul, peaasi et riik kütuse kasutajailt aktsiisidega rohkem eurosid tarbijate rahakotist kätte saab. Ometigi võiks riik kodanikest hoolides ka valutumalt tegutseda. Praegu sipleb kütusetarbija nagu uss õngekonksul.
Maapiirkondades jääb elanikke aasta–aastalt vähemaks, sest inimväärne elukeskkond on muutunud perspektiivituks, kuna puudub töö, kauplus, kool, postkontor, pangaautomaat jne. Seetõttu lahkuvad maalt töövõimelised pered ja noored ning lähevad paremaid karjamaid otsima Tallinna või välismaale. Maale tagasi pöördujaid on vähe.
Kahju, et uus valitsus sunnib järjest kasvava maksukoormusega väikese sissetulekuga ja vaesuspiiril elavaid inimesi kätt väristama ja sotsiaalabi paluma.
 
Jüri Laurson
volitatud elektriinsener
20.04.2015.
 
 
Keskkonnareos on eluohtlik
 
Tänavu saabus kevad varakult. Enamus kevadkuulutajatest on juba kohale jõudnud ja pesaehitamise või – leidmisega ametis. Lumi– ja maikellukesed ning sinililled on avanud oma kaunid südantrõõmustavad õiekesed. Loodus ärkab ja paljastab parkides, puiesteedel, muruplatsidel ja tänavate äärde talvel kogunenud inimeste ja lemmikloomade poolt tekitatud keskkonnareostuse. Lemmikloomade pleekinud julkasid vedeleb kõikjal. Loomade omajaid on tänapäeval palju. Kahjuks eiravad paljud lemmikloomade pidamise eeskirju ja neil on tekkinud karistamatuse tunne kui lasevad oma loomal roojada kuhu juhtub ja jätavad selle koristamata. Muidugi võiks selleks olla linnas lemmikloomade jalutuskohad, kuskohas lemmiklooma koolitust mitte läbinud omanikud võivad vabalt koerte roojas jalutada. Seaduses on küll sätestatud reeglid, et lemmiklooma omanik peab ka oma lemmiku väljaheite ära koristama, kuid seaduse täitmist paljud ei pea miskiks. Halb on näha kui emad väikeste lastega jalutavad julkade vahel. Ometi on teada, et koerte väljaheided on ohtlikud, võivad kahjustada tervist, sest neis võib esineda ehhinokokk – paelussi mune ja laps võib sellest nakatuda, mis põhjustab tal hiljem tõsiseid probleeme. Paelussi munadest võib nakatuda maapinnal püherdavate koerte, kasside ja ka tuulest üleskeerutatud tolmu kaudu.
Keskkonnareostuse vältimiseks on iga maja juures ja tänavatele ning bussipeatustesse paigaldatud jäätmete kogumiseks prügikastid, mis peaksid tagama linna puhtuse, kuid koerte väljaheidete jaoks junnide kogumiskaste ei ole paigaldatud. Vaatamata tavajäätmete prügikastide tihedale võrgustikule leidub kiuslikke ja hoolimatuid inimesi, kes viskavad oma prügi ükskõik kuhu ning veavad jäätmeid metsa alla ja kilekotiga olmeprügi tänavate äärde. Neid inimesi ei saa võrrelda isegi sigadega, sest kodusead hoiavad puhtust ja lasevad oma väljaheited sulus ühte kohta. Isegi looduses vabalt liikuvad kassid armastavad puhtust ja matavad oma väljaheited mulla alla.
Keskkonnareostuse vältimiseks ei aita seadused ega trahvid, vaid inimeste teadlikkuse tõstmine ja omavalitsuste suurem tähelepanu.
 
 
Jüri Laurson
Tartu Majaomanike Ühingu asutajaliige
30.03.2015.
 
 
Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
 
Elektriga on inimene end nii märkamatult sidunud, et ilma elektrita ta enam hakkama ei saa.
Vaatamata headele omadustele ei ole madalapalgalistele töötajatele ja väikest pensioni saajatele st. vaesuspiiril elavatel elanikel pole võimalust oma kodudes elektrit igapäevasteks vajadusteks kasutada. Seega paljud elektrilised kodumasinad seisavad jõude ja ootavad aega kunas neile elektrihinna tunnelist valguskiir paistma hakkab. Kõik eeltoodud kodanikele energia raskesti kättesaadavust saaks riik ära hoida, kui Eesti Energia alandaks võrgutasusid. See vähendaks elektri edastamiskulusid, mille tagajärjel väheneb summaarne elektri hind (elekter + võrgutasud) ja suureneks tarbimine, kasumit teenitaks käibelt. Eestis toodetakse elektrienergiat ligi 1,5 korda rohkem kui tarbitakse ja seda jätkuks ka kütteks kui hind seda võimaldaks. Eesti Energia on 100 % riigi, so rahvale kuuluv äriettevõte, kuid kahjuks elektrit ei osata müüa. Nüüd on leitud kasumi vähenemisele totter põhjendus, et majanduslanguse ja kasumi vähenemise on põhjustanud soojad talved. Tegelikult
suurt teenet majanduslangusele on põhjustanud meie säästupoliitika. Kulude kokkuhoiuks soovitatakse elektri – ja soojatarbimist vähendada. Samas aga elektri tarbimise langus ei võimaldagi võrgutasusid vähendada, sest võrgu hooldamine on püsikulu ja nõuab raha olenemata elektri tarbimise hulgast. Olukorrast pääsemise ainsaks võimaluseks on elektritarbimise suurenemine. Toon näiteks oma kodus elektri tarbimise. Perioodil kui polnud ka erilist külma 01.01.2014 kuni 31.01.2014 tarbisin elektrit 369 kWh, mille eest maksin 47,78 €. Kuna olen pensionär, kelle pension on alla vaesuse piiri, siis ellu jäämiseks pidin rakendama säästuabinõud, mille tulemusena langes perioodil 01.02.2015 kuni 28.02.2015 tarbimine 213 kWh–le ja maksin selle eest 24,48 € - seega sääst 23,30 €. Muidugi nüüd paljud elektrilised kodumasinad lihtsalt seisavad ja ootavad paremaid aegu. Kui kõik tarbijad hakkavad samuti elektritarbimist oluliselt vähendama, siis ei jätku Eesti Energial enam võrkude korrashoiuks muidugi raha. Hädavajalik võrgutasusid vähendada selleks, et tarbimine suureneks ja laekuks raha võrkude korrashoiuks.
Samasugune totrus valitseb toasooja tootjate juures. Sooja hind on kõrge, kuid hinda alla ei tohi lasta. See sunnib sageli toas sooja saamiseks kasutama lisasooja saamiseks elektrilisi soojapuhureid. On täheldatud, et efektiivselt töötavatel elektri ja sooja koostootmisjaamadel jääb elektri tootmisel sooja üle, kuid toasooja tarbijale odavamalt sooja müüa ei tohi.
Ainuke firma on Eesti Gaas, kus käibe suurendamiseks langetati alates 01.01.2015 kodutarbijale müüdava maagaasi hinda, kuid eelmine valitsus tõstis vastukaaluks maagaasi hinna langetusele alates 01.01.2015 maagaasi aktsiisi 20% ning edaspidi veel 20% ja 20%.
Soojad talved ei põhjusta kindlasti majanduslangust kui osatakse elektrit ja sooja oskuslikult müüa. Majanduslangust põhjustab pigem müügimeeste ja hinnakujundajate saamatus ning firma juhtide ahnus. Aktsiiside ja energia hindade pidev tõus majandust tõusule ei vii.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
05.03.2015.
 
 
Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
 
Elektriga on inimene oma elu märkamatult nii tihedalt sidunud ja ilma ta enam hakkama ei saa. Vaatamata elektri headele omadustele muutub elekter ohutusnõuete rikkumise korral kõrgemaks ohuallikaks, mis võib hävitada meie elu ja vara.
Õnnetuste ennetamisteks tuleb aeg-ajalt elektriohtu meelde tuletada nii lastele kui ka täiskasvanutele, samuti elektriseadmete ja -materjali tootjatele.
Pärast raudse eesriide tagant pääsemist on 24 aastaga toimunud elektriseadmete arengus ja kasutamisel suured muutused. Kaasajal toodetud pingel 230 V töötavad elektrilised kodumasinaid ja seadmeid nt. külmikud, mikrouunid, elektripliidid, veekeetjad, kohvimasinad, elektrilised soojapuhurid, arvutid jt. nõuavad elektrivõrku ühendamisel toiteliinis kaitsejuhi (PE) olemasolu, mis aga vanade hoonete elektripaigaldistes puuduvad. Seetõttu peaksid vanade hoonete elanikud mõtlema enne kaasaegsete elektriliste kodumasinate või seadmete muretsemist, kas hoone elektripaigaldis on ikka renoveeritud vastavalt kaasaja elektriohutuse nõuetele. Kahjuks sageli meenub inimestele elektripaigaldise rekonstrueerimise vajadus alles pärast särtsusaamist või alles siis, kui punane kukk vana elamu katusest välja hüppab. Paljudele tekitab segadust aga elektriohust väär arusaam. Arvatakse kui elektripaigaldis on hoonesse kunagi ehitatud, siis võib igavesti mureta olla ja kasutada ka kaasaegseid elektriseadmeid. Niisuguse väära arusaama puhul ei jää muidugi õnnetused tulemata. Eriti tuleks omanikel praegu õhuliini sisestusega vanade hoonete elektrisisestustele tähelepanu pöörata.
Elektrilevi rekonstrueerib pidevalt tänava elektrivõrku ning asendab seejuures elamute sisestustel paljad õhuliinijuhtmed kuni liitumispunktini alumiiniumsulamist rippkeerdkaabliga. Kahjuks jätavad paljud omanikud seejuures rekonstrueerimata oma elamusse kulgeva sisestusliini liitumispunktist kuni elamu peakaitsmeni. Tegematajätmise põhjusteks on tihti majanduslikult raske olukord. Kuna elektripaigaldise rekonstrueerimine koos mõõtmistöödega on kallis, käib see pensionäridele ja miinimumpalga saajatele üle jõu. Siinjuures oleks ainsaks väljapääsuks kui riik ulataks vaesuspiiril elavatele omanikele abistava käe hoone elektripaigaldise rekonstrueerimiseks.
Praegu hukkub Eestis liiklusõnnetuste läbi palju inimesi ja muret tekitab kui sellele lisanduvad veel hukkumised elektrilöögi läbi.
Tehnilise Järelevalve Ameti andmeil toimus möödunud aastal 50 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 2 inimest, 8 inimest sai raskeid kehavigastusi ja 41 kergemalt kannatada.
Tänapäeval avatud turumajanduse olukorras peavad elektripaigaldise ostjad ja ehitajad olema pädevad, sest viimasel ajal on kaablipaigaldajad kogenud, et turul liigub äärmiselt palju alamõõdulisi paigalduskaableid, mistõttu on sageli raske eraldada terasid sõkaldest. Segaduste ja õnnetuste vältimiseks peaks Tehnilise Järelevalve Amet korra majja lööma. On täheldatud, et sageli kasutatakse kaablites materjale kuni 40% vähem, seega tegelikud koormusvoolud ei ole vastavuses ettenähtud standardite nõuetega ning plastide vananedes ei pruugi olla tagatud isolatsiooni ühtsus. Kaablit ostes tuleks jälgida, et igal tootel oleks peal vastavusmärgis CE-märk ja omama tootja tunnistust, kus on kirjas, missugustele Euroopa Liidu direktiivide nõuetele toode vastab ja on turvaline, ei tõsta paigaldamisel ehitise tuleohtu. Eesti kohalik standard on EVS 720. Teiste valmistajariikide tooteid võib Eestis müüa tingimusel, et on tagatud Eestis nõutav ohutustase ja sätestatud nõuete täitmine. Kahjuks on võimalik Eestis osta ka tundmatu päritoluga odavkaableid, mis hakkavad tilkuma ja võivad seda teha juba toatemperatuuril. Kuna kaablite kvaliteeti on keeruline visuaalsel vaatlusel eristada, tuleks osta usaldusväärsete kaablitootjate tooteid ja kasutada paigaldamisel pädevaid elektritööde ettevõtjaid. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks on soovitav pärast ehitustööde valmimist kasutada elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli teostamiseks elektriohutusseaduses ettenähtud sõltumatut akrediteeritud hindamis-tõendamisasutust.
Eksimine elektrialal võib lõppeda traagiliselt.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
19.02.2015.
 
 
Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
 
Kõrge elektribörsi hind tekitas Eestis möödunud aastal detsembris elektritarbijate ülesäratamiseks elektrihinna ðokki, mis põhjustas paljudele närvivapustuse, sest elektri hind oli tavahinnast ca 6 korda kallim. See toimus 29. detsembri kella 8.00-st kuni kella 11.00-ni ja kes sellest veel ei ärganud, sai uue elektrilaksu, mis kestis kella 15.00-st kuni 20.00-ni, mil Elspoti elektrihinnad küündisid kuni 200 €/MWh. Samas suurusjärgus olid ka Soome hinnad. Soome jaoks on niisugune hinnahüpe vahest mõistetav, kuid Eesti jaoks mitte. Eestis samal ajal olulist elektridefitsiiti polnud, tootmise–tarbimise saldo oli tasakaalus. Sellel kallil ajal Eesti importis Soomest ca 150 MW elektrienergiat, mille reeksportis Lätti ja Venemaale. See elekter Eesti siseturule küll ei jõudnud, kuid nagu “kingituseks“ vabaturult jõudsid Eestisse Soome kõrged hinnad! Jääb arusaamatuks, kuidas selline turumanipulatsioon on seletatav kui Eestis defitsiiti polnud.
Nord Pool Spoti Põhjamaade ja Balti turgude juhi Sami Oksaneni sõnul põhjustas hinna tõusu külm ilm, Soome ja Rootsi vahelise elektriühendusliinide vähenenud võimsus ja tootmise seisak mitmes Soome ja Eesti elektrijaamas! Näib, et Põhjamaades tuli talv ootamatult või valitseb elektrimajanduse juhtidel seal arusaam, et eluliselt tähtsate elektrijaamade hoolduse ja kaablite remondiga hakatakse tegelema alles siis, kui see rivist välja langeb. Kehvad töösoleku ilmingud esinevad ka suhteliselt uute Soomega elektriühendusliinide EstLink 1 ja EstLink 2 kaablitega, mis väga sageli langevad rikke tõttu rivist välja ja tõstab meil järsult elektri hinda. Niisugune ehku peale rajatud Nord Pool Spoti Elektri vabaturg ei ole vabaturg, pigem tuletab meelde nõukaajal talviti esinevaid elektridefitsiite, mil vastavalt piiramisjärjekordadele lülitas EE Eestis elektri välja tervetes rajoonides. Elu on edasi läinud ja tänapäeval lülitab tarbija kõrge elektrihinna tõttu elektri ise oma majapidamises välja ja võtab kasutusele küünla, mis võib põhjustada tuleõnnetuse.
Eesti Energia koos oma tütarettevõtetega on riigiettevõte, mis peaks kaitsma Eesti elektritarbijate huve ja kaitsma meid niisuguste suurte hinnakõikumiste eest elektriturul. Eestis tuleks elektritarbija kaitseks kehtestada elektrile piirhind. Selleks on riigis ellukutsutud mitmeid ministeeriume, ametkondi ja kontrollorganeid. Igatahes võiks selles süüditundev isik võtta ka vastutuse ja suutmatuse korral loovutada koht kompetentsemale isikule, sest seni pole järeldusi tehtud 2014 aasta suvisest hinnahüppest.

Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
24.01.2015.a.
 
 
Katsetus-eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
 
Tartu Viljandi ringi vastehitatud treppidega ja lehviktiibadega tunnel on küll käigus, kuid selle ümberehitamise vajadus näitab selgelt, et maanteeametil puuduvad tõenäoliselt vastava pädevusega spetsialistid, kes projekti kooskõlastamisel on suutelised kontrollima teedeehituse ja tunneliprojekti nõuetele vastavust. Tunneliehitus Tartus Viljandi ringil näitab järjekordselt, kuidas on võimalik raha pillata ja katse-eksitusmeetodi teel ehitada tunnelit ja matta euroraha karistamatult lihtsalt betooni. Raha ulmelisteks katsetusteks maanteeametil jagub muidugi seni, kuni ehituse nõuetele vastavaks tegemist ei maksa omast taskust kinni projekteerija ja projekti kooskõlastaja.
Ehitaja ei saa muidugi ehitamisel projektist kõrvale kalduda, sest siis tuleks tal suur jama.
Praegune olukord ei rahulda ümbruskonna liiklejate huve. Lausa häbiväärsena tundub jutt, et maanteeametil polnud raha maaomanikule kaldtee ehitamiseks maa eest maksta. Maaomaniku väitel võttis ta maa hindaja, kelle poolt määratud hinda ta aktsepteeris. Sellega aga maanteeamet ei nõustunud ja laskis maatüki oma hindajal hinnata, kes olevat määranud maa hinnaks nagu näitlikult öeldes „laminaatparketi“ hinna, mis omanikku muidugi ei rahuldanud. See tuletab meelde nõukaaega, kui sama maaomaniku koduõuest aeti vägisi läbi praegune Ringtee teetrass, mille tagajärjel ühele poole teed jäi laut ja teisele poole elamu. Ometi oli ka siis võimalus Ringteele teine valutum trass leida, kuid siis ei lasknud Tartu Näidissovhoosi ja EPA Ülenurme Õppe-katsemajandi juhid oma head põllumaad Ringteega solkida. Näib, et suurmajandi juhid oskasid juba siis head põllumaad väärtustada.
Pädeva projekteerija puhul oleks olnud võimalik projekteerida ja ehitada Viljandi ringi tunnel kaldteena isegi ilma eramaad läbimata. Praegu valminud jalakäijate tunnel ei arvesta ei puudega inimeste, eakate inimeste ega lapsekärudega liiklejatega. Miks ei võetud snitti Aardla tn ja Ringtee ristumisele juba ehitatud tunnelist, mis on kõikidele liiklejatele vastuvõetav ja seejuures kauni disainiga. Viljandi ringi tunnel kujutab endast pigem varjendit trepi kohal laiuva varikatusega.
Näha, et maanteeametil lausa jagub kahe käega maksumaksja raha pillata. Täna ehitame tunneli nii ja homme naa. Arusaamatu, milleks on ehitatud metallpiire piki keset Ringteed. Tegelikult kujutab see ohtu sõidukitele, eriti mootorratturitele ja raskendab hooldustöid. Hull küll kui niisuguseid piirdeid hakatakse ehitama ka linna peamagistraalidele. Kas tõesti Eesti Vabariigis liiklusmärkidest enam kasu ei ole, et kasutusele võeti raudpiire?

Jüri Laurson,
Tartu Majaomanike Ühingu asutajaliige
17.01.2015.a.
 
 
Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta.
 
Saabumas on Tartu suusamaratoni juubeliaasta. See on aeg, kus lumeolude korral tulevad järjekordselt tuhanded suusasõbrad Tartu Maratoni startikohta eesmärgiga, et läbida distants ja jõuda rõõmsalt finiði.
Esimesele Tartu suusamaratonile anti Emajõe jääl start 16. jaanuaril 1960. aastal. Distantsi Tartu – Kääriku pikkuseks oli 55 km ja lõpetajaid 210. Siis ei osanud keegi arvata, et sellest areneb välja mitmetuhandelise osavõtjaga rahvusvaheline suurüritus. Tartu Maratoni idee autoriks on Tõnu Luik. Tänaseks on esimesest Tartu Maratoni stardist möödunud üle kahe inimpõlve, kuid kahjuks esimese Tartu Maratoni stardi asukoht Emajõe kaldapromenaadil on veel tähistamata. Võib muidugi öelda, et esimese stardi asukoha tähistamisel pole mingit tähtsust, sest Tartu Maratoni lähtekohta on muudetud kümmekond korda ja ka distantsi pikkus on mõnel aastal küündinud juba 65 kilomeetrini. Tartu Maratoni klubi on tänini toiminud inkubaatorina, kust on alguse saanud terve rida Tartu Maratone: suusamaraton, minimaraton, jooksumaraton, rulluisumaraton, rattamaraton jt, mis on sportlikule liikumisele toonud nii lapsi, noori kui ka eakaid. Tartut tuntakse kui heade mõtete linna, kus tänavasillutisse on jäädvustatud mitme tuntud linnakodaniku jalajäljed. Seejuures tuleks Tartus tähistada ka rahvusvaheliselt tuntuks saanud Tartu Maratoni lähe Emajõe kaldapromenaadil kasvõi suusajäljega. See oleks suusajälg või ausammas, mida turistid kindlasti uudistamas käiksid. Selleks jõudu ja tuult tiibadesse Tartu maratoni võistluste direktorile Indrek Kelgule.

Jüri Laurson,
esimesest maratonist osavõtja
29.12.2014.a.
 
 
Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
 
orig
 Uue ajutise koalitsiooni kokkuklopsimisel lubati algul rahvale, et hinna tõusu ei tule. Vaevalt said aga uued ministrid paika kui algas seaduste ümbermuutmine ja aktsiiside tõus. Uute ministrikohtade ja suurte lubaduste täitmiseks tekkis riigieelarves suur rahapuudus. Eelarve päästmiseks suruti riigikogus k.a. 1. juulil läbi tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning vedelkütuse erimärgistamise muutmise seadus. Vahevalitsus on ikka väga inimvaenulik kuna läheb toasooja tootmiseks maagaasi ja erimärgistusega kergkütteõli kasutajate rahakoti kallale. Alates 1. jaan. 2015 tõuseb maagaasi aktsiis 20% ning aastatel 2016 ja 2017 täiendavalt 20%, seega kolme aastaga 60%.
Kergkütteõli kasutajaid aga ootab järgmisel aastal 38% hinna tõus, mistõttu tuleb toasooja eest hakata maksma 38% enam. Samas soovitab valitsus vahetada õliküttekatlad välja kohalikul kütusel töötavate katelde vastu.
Eriti soovitatakse kohalikul taastuval kütusel töötavaid pelletkatlaid. Tundub, nagu oleks riigil eriline huvi seista pelletkütuse müüjate ja pelletkatelde tootjate ärihuvide hea käekäigu eest. Samas unustatakse, et katelde väljavahetamine on kallis lõbu ja igas asukohas pole võimalik olemasolevat vedelkütuse katelt pelletkatlaga asendada. Katlavahetus koos paigaldusega on väga kulukas ja pellet juba praegugi kallis ning muutuva kütteväärtusega, mis sõltub puidust. Ei oska ette arvata pelletikütuse hinda kui nõudlus veelgi suureneb. Pealegi on vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus suurim lollus ja eluvõõras, mida vahevalitsus julgeb teha ajal, kui maailma õliturul hinnad aina langevad. Soomes on kütteõli kasutajatel toasoe seetõttu tunduvalt odavnenud.
Siinjuures paneb imestama artiklis „Keskerakond nõuab õlikütte omanikele halastust“, kus toasooja lisamaksustamist on rahandusministeerium selgitanud sooviga karistada raiskavaid kütmisviise. See näitab rahandusministeeriumi äärmist jõhkrust ja ülbust toasooja tootjate üle. Samas unustades, et soojatootjad peavad ellujäämiseks pidevalt oma kütmisviise ja kütteseadmeid kaasajastama.
Küttehindade tõus pigem vähendab toas temperatuuri, mis sageli on haiguste põhjusteks.
Maagaasi hinna tõusu põhjendatakse Gazpromi kõrge hinna tõttu ja seetõttu tõstetakse maagaasi hinda aktsiiside näol, et maagaasi tarbijad läheksid üle teistele kütteviisidele.
Energiaekspert Andres Mäe avaldas PM artikli „Kes vajab regionaalset maagaasiterminali?“,
kus väidab, et „ Klaipeda LNG terminali olemasolu tõttu saab Soome lahe äärde kavandatud ja lisa-tarnekanalina mõeldud regionaalne terminal tulla planeeritud võimsusega vaid juhul, kui suureneb maagaasi tarbimine Soomes, Eestis ja Lätis, vastasel juhul tuleb leppida alakoormatusega“. Tekitab segadust, miks meie majandusmehed tõstavad siis maagaasi hinda aktsiiside abil eesmärgiga, et tarbijad loobuksid maagaasi tarbimisest ja läheksid üle kohalikule kallile pelletikütusele. Kerkib küsimus, milleks EV püüab igati osta maagaasivõrku, kui kõrge gaasihinnaga sunnitakse gaasitarbijaid gaasiküttest loobuma?
Kui tarbijat sunnitakse gaasiküttest loobuma, siis vaevalt hakkab ta edaspidi küttesüsteemi üle viima uuesti gaasile. Kiisal asuvad avariielektrijaamad kasutavad Gazpromi maagaasi. Mis juhtub aga siis kui Venemaa keerab gaasikraani kinni! Kuna meil puudub omal LNG terminal, on energiajulgeolekuga jokk. Diiselkütus elektritootmiseks on samuti väga kallis.
Kui arvestada keerulist geopoliitilist olukorda ja energiamajanduses lõputut tõmblemist, siis pole vaja imestada, et vähegi hakkajad inimesed lahkuvad Eestist stabiilsematesse riikidesse, kus kord vastuvõetud seadusi ei saa muuta vastavalt võimuletulnud parteide unelmale, austatakse kodanikühiskonda.
 
10.11.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
 
Teise maailmasõja lõpust möödub peagi kolm inimpõlve, kuid sõjakoledust ei saa unustada, sest sagedased sõjast mahajäetud lõhkemoona leiud tuletavad sõjakoledust meelde. Pole haruldane kui seenelkäija, põlluharija või ehitaja leiab mõnes Eestimaa nurgas ootamatult mahajäetuid roostes tapariistu ja lõhkemata lõhkekehi: kuule, miine, mürske ja isegi pomme. Keegi ei tea, kui palju ohtlikke lõhkekehi veel maapõues või vanades hoonetes peidus on ja kustkohast nad ootamatult võivad välja ilmuda. Riigis, kust sõda on üle käinud, toimuvad ikka veel aeg-ajalt mahajäänud lõhkekehadega õnnetused. Ei kujuta ette elu pärast rahu saabumist Afganistanis ja Iraagis, kus pikale veninud sõdade käigus on vist küll kogu riik üle külvatud lõhkekehadega. Ega Eestiski Sinimägede ja Saaremal Sõrve sääre metsaalustes ohutu pole. Eriti masendav, kui veel aastakümneid pärast sõda põhjustavad mahajäetud lõhkekehad süütute inimeste ja laste surma või invaliidistumist. Taoliste õnnetuste vältimiseks, ohtliku leiu leidmisel, ei tohi seda ise hakata puutuma, vaid tuleks leiust teatada hädaabinumbrile 112. Hoiatuseks sõjast mahajäetud lõhkekehadega toimunud mõnedest õnnetuse tagajärgedest kirjutas 25. okt. ajakirjanik Ivar Kostabi Postimehes väga mõtlemapaneva loo „Sõda ja lapsed“. Kostabi ise sai ka 70 aastat tagasi toimunud granaadiplahvatusest viga ja kannab mälestuseks tänaseni granaadikilde jalgades ja peopesas. Tal läks õnneks – jäi elama.
Mulle meenub samuti aeg, kui pidime elama pärast Teist maailmasõda Tartu linna lähedal Viljandi mnt. Jüri Tõnissoni talu õuel asuvas aiapoiste majas. Tõnissoni talu puukoolist oli sõja ajal üle käinud ägedad lahingud. Võsastunud endise puukooli alal on praegugi veel näha mõned sõja ajal maasse kaevatud kahurite laskekohad, mille ümber vedeles siis igasugust lõhkeainet nagu püssikuule, miine, suuri kahurikuule, püssirohumakarone ja püssirohu jupikesi. Karjas käies ja teiste Mäeküla ja Räni küla poistega mängides põletasime lõkkes püssirohtu. Praegu imestan, et me niisuguses lõhkematerjalide leiukohas endid õhku ei lasknud ega meiega mõnda teist traagilist õnnetust ei juhtunud. Arvan, et meid päästis lõhkematerjaliga jändamisest ja sellega kaasnevatest õnnetustest Jüri Tõnissoni sugulase onu Augusti hoiatused. Mäletan, et ta oli pikka kasvu proteesjalaga mees. Jalast oli ta ilma jäänud Esimeses maailmasõjas. Ta armastas lapsi ja selgitas meile lõhkeainete plahvatuse tagajärgedest. Lõhkeaine plahvatuse võimalikkudest tagajärgedest paremaks arusaamiseks tõstis ta proteesjala püksisääre üles ja selle alt ilmus nähtavale roosast materjalist ja metallist põlveliigendiga tehisjalg, mis kõndimisel kriiksus ja tegi lõka-lõka. See pani meid plahvatuse tagajärgedele tõsiselt mõtlema. Lõhkekehi võis siis leida igalt poolt. Tänapäeval nad enam kindlasti nähtavad pole, sest on aja jooksul mattunud mullapõue. Suur kogus miine ja püssikuule leidus veel 1946. aastal aiapoiste maja trepi all, kus meie pere elas ja maja taga asuvas liivaaugus.
Liivaauku korjati siis kokku Tõnissoni territooriumilt leitud lõhkekehad ja usun, et nad vedelevad kinniaetud liivaaugus praegugi. Nende sealolust on niipalju teada, et kui kaheksakümnendatel aastatel taheti liivaaugu kohale tiik kaevata ja kutsuti lõhkekehade kindlakstegemiseks kohale sapööriüksus, siis pärast sapööride poolt asukoha uurimist ja mõõteriistaga kontrollimist, selgitasid nad, et demineerimine on väga ohtlik ja tiigi kaevamine jääb ära.
Tartu linna lähedal Eerikal endise Tõnissonile kuulunud talu kõrval asunud Eesti Maaülikooli õppehoone müüdi ära ja sinna rajati lasteaed. Seega pole välistatud, et mõni lasteaiarühm üle tee võsastunud endise puukooli alale jalutama ei lähe, kus võivad juhuslikult sattuda põõsastes kulukihi all vedelevate lõhkekehade otsa. Praegu oleks ülimaeg see mahajäetud puukool lasta sapööride poolt kontrollida ja seejärel võsast ja risust puhastada ning kujundada sellest park.
 
28.10.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Energiadieet pärsib Eesti majandust
 
Euroopa Liidu poolt kehtestatav energiasäästu sanktsioon tabab meie majandust allapoole vööd. Brüsseli valgekraed peaksid arvestama liikmesriikide piirkondlikke iseärasusi ja arengut. Samuti on teada, et Euroopa Liidu direktiivid on soovituslikud, seega ka direktiiviga nõutav 7,1 teravatttunnine energiasääst 2020. aastaks. Kahjuks on see nõue meile kohustuslik ja energia tarnijail tuleb igal aastal säästa 1,5% lõpptarbijale müüdavast energiast.
Niisugune säästu realiseerimisnõue annab muidugi võimaluse maksude ja aktsiiside näol riigi kasinat rahakotti täita. Kahjuks säästutuhina tulemusena nõrgeneb meie riigi jätkusuutlik majanduse areng ja planeeritav sääst võib jääb saamata. On unustatud, et Euroopa Liiduga liitumine ei toimunud puhtalt lehelt . Eestis oli juba enne liitumist rajatud elamufond, bürood ja tööstushooned, mis olid vastu võetud vastavalt ehitusajal kehtivatele seadustele. Igale omanikule on selge, et paljud vanad majad ja ka kaasajal ehitatud suurte klaaspindadega büroo- ja õppehooned vajavad energia säästmiseks soojustamist. Uute kaasajal ehitatud hoonete puhul jääb aga arusaamatuks, kus olid tellijate silmad siis, kui neile klaasist õhulosse projekteeriti ja ehitati.
Säästukohustusel on unustatud, kuidas on võimalik säästunõuete täitmisega toime Eestis peaaegu 250000 inimesel, kes elavad vaesuse piiril või alla selle, kelle kuu sissetulek ei ületa kuus 320 eurot pereliikme või sageli pere kohta. Niisugune sissetulek ei võimalda hooneid soojustada vastavalt Brüsseli säästusoovile. Järelikult paljusid omanikke takistab vaesus hooneid energiatõhusaks muuta. Väike sissetulek annab võimaluse neil inimestel hoida vaevalt hinge sees, kuid oma elamu või korteri energiasäästlikumaks muutmise jaoks neil lihtsalt raha ei jagu. Ka pangad ei anna madalapalgalistele laenu, sest nad ei ole võimelised raha tagasi maksma.
Ilma hooneid soojustamata pole reaalselt võimalik tulemuslikku kokkuhoidu saavutada. Hea on, et on olemas võimalus saada majade soojustamiseks Kredexi toetust. Kahjuks ei ole Kredexi toetus püsiv, vaid projektipõhine. Kredexi toetus peaks olema püsiv.
Praeguste teostamatute säästunõuete, kõrgete maksude ja üha kasvavate aktsiiside tõttu energiasäästu eesmärki pole võimalik saavutada.
Eesti riigi suhtumine energia lõpptarbijasse peegeldub elektri hinnas. Eestis toodetakse elektrienergiat ligi 1,5 korda rohkem kui tarbitakse. Eesti Energia on 100% riigile so rahvale kuuluv energiahiid, kuid on arusaamatu, et börsilt ostes elektri hind Eestis on kõrgem kui Lätis. Kuidas see on võimalik? Mõlemad riigid ostavad elektrit vabaturult ja Baltikumi piirkonnas peaks olema kõigil üks hind.
Järelikult Eesti Energias ei tegelda elektri müügiga. Samas leidub Läti elektrimüügimehi turu haaramiseks igas suuremas kaubanduskeskuses, kus sõlmivad soodsa tariifiga elektrilepinguid, eesmärgiga haarata rohkem tarbijaid, arvestusega teenida kasumit käibelt. Samas Eesti Energia müügimehi pole kusagil näha. Järelikult elektri hind koos võrgutasude ja aktsiisiga on sedavõrd kõrge, et pole vaja rabeleda, sest kasum on isegi suur. Ometi on võimalik jõude seisvate liinide kaudu rohkem müüa ja seeläbi võrgutasusid alandada. Meediast on teada, et Rootsi ja Soome vähendavad tunduvalt võrgutasusid. Tarbimise suurendamise vajadusest on vihjatud ka Eestis jõude seisvatele võrkudele. Eesti Energia Elektrilevi OÜ peaks ärkama ja tegema kõik, et elektrit hakataks rohkem tarbima. Selleks on võimalusi küllaga. Tegelikult maainimesel ja väikese peakaitsmega lõpptarbijal polegi võimalik tarbimist suurendada, sest liitumistasud on kõrged ja planeeritud on tasusid veelgi tõsta. Valitsus võiks ka aru saada, et tänapäeval ilma elektrita elu on mõeldamatu.
Praegu kuuleme valitsuse väiteid, et vene maagaasi kütteks kasutamisest tuleks loobuda. Selle saavutamiseks tõuseb jaanuarist maagaasiaktsiis ja edaspidi veelgi. Kahjuks maagaasile alternatiivi ei osata pakkuda. Tegelikult on selleks olemas Juhan Partsi ajal palju halbu sõnu saanud Aovere uus elektrijaam, mis võiks töötada taastuvenergial. Riik peaks energiatarbijaid raskel ajal kaitsma. Majandusministeeriumil tuleks teha kalkulatsioon ja müüa maagaasist loobujatele elektrit kütteks maagaasist saadava energia hinnaga, kus 10 kWh-le vastaks 1m3 maagaasi hind. Talv on tulemas ja selle vastuvõtuks peab valmis olema. Tarbija vajab energiajulgeolekut. Maagaasil töötavad elektrijaamad ja katlamajad paljukiidetud energiajulgeolekut ei kindlusta.
 
22.09.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
 
Eesti energiajulgeoleku ja riigikatse alustalaks on haridus, mis algab lastest.
Tänapäeval algab lastele alghariduse andmine juba lasteaias. Kahjuks kõrged lasteaiatasud ei võimalda väikese kuusissetulekuga peredel lapsi lasteaeda panna. Kas tõesti neil lastel puudub võimalus kooliteed alustada, sest esimesse klassi pääseb katsete alusel. Aeg, kus esimeses klassis kooliteed alustati tähtede ja numbrite õppimisega on tänapäeval möödas.
Kui uskuda riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe (SDE) Heljo Pikhofi poolt toodud andmeid ajalehes Postimees 18. juunil 2014 artiklis „Naist sunniga sünnitama ei pane“, kus lapse peale kuluvat keskmiselt 280 eurot kuus, eri vanuses erinevalt: pisut üle 400 euro imikueas ning veelgi rohkem 18-19 aastase puhul. Keskmiselt on kõige vaesemad, kuni 306 eurose kuusissetulekuga pered leibkonnaliikme kohta, ja kõige rikkamad, üle 4000 eurose kuusissetulekuga ühe pere liikme kohta. Samas mainitakse, et riigi, omavalitsuste ja kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama laste saamist, et lapsed kasvaksid inimväärsetes tingimustes ja saaksid hea hariduse. Paraku on need ilusad sõnad, mis ei lähe (SDE) tegudega kokku. Näiteks 1. septembrist tõstab Tartu linnavalitsus, kuhu kuulub ka SDE erakond, lasteaiakoha tasu 53,25 eurole, mis moodustab 15% alampalgast ja jaanuarist tõuseb see 58,50 eurole.
See tähendab, et vaeste vanemate lastel pole võimalik lasteaeda pääseda, seega edaspidi praktiliselt üldse kooliteed alustada kui nõutavaid katseid ei soorita. Tundub, et meie praegune hariduspoliitika on kreenis ja ei taga rahva taastootmist ega püsimajäämist ja ei pidurda noorte perede väljarännet. Kuigi laste arv aasta-aastalt väheneb, ei jõua omavalitsused nendelegi lastele vajalikke lasteaiakohti kindlustada. Aina lubatakse, kuid lubadustest kaugele pole jõutud. Paistab, et lasteaiakohtadega jõutakse meil ühele poole siis kui lapsi enam peale ei sünni. Praeguse haridussüsteemi järgi peaks laste haridustee algama lasteaiast, mis käib sageli üle jõu omavalitsustele. Esimesed haridusteel kemplemise viljad on tänavuseks valminud, võimekaid tudengeid on tänavu vähem kui ülikoolis kohti ja haridusministeerium ennustab sama tendentsi jätkumist.
Põhiseaduse järgi on perekond riikliku kaitse all. Seega tuleks aru saada, et lapsi ei kasvatata ainult endale, vaid see on põhiväärtus, kellest sõltub riigi julgeolek.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele ja see on õppemaksuta. Jääb arusaamatuks, miks peaks lasteaiakoha eest üldse tasuma kui laste haridustee algab lasteaiast. Ei maksa ju koolis ega ülikoolis õppija kohamaksu. Kuidas on võimalik põhiseaduses ettenähtud tasuta haridust nii väänata, et koolieelne haridus lasteaedades on tasuline.
 
09.07.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Kiiver ei ole liiklejale veel elukindlustus
 
Planeeritav liiklusseaduse täiendus, kus tahetakse hakata nõudma kõigile jalgratturitele sõiduajal kiivri kandmist, on meie demokraatlikus ühiskonnas täiesti arusaamatu. Tundub, et kiivritootjad on jõudnud oma tootmisega niikaugele, et neil on kiivreid raske realiseerida. Ainus võimalus kauplustes liigsetest kiivritest vabaneda on teha liiklusseadusse parandus, mis kohustaks kõiki jalgrattureid sõidu ajal kiivrit kandma. See on seaduse täiendajatel muidugi väga primitiivne samm liiklusohutuse parandamise suunas. Tegelikult on liikluses palju laiem ring, kellele tuleks seaduse muutmisel peale jalgratturite ette näha kohustus kiivrid pähe panna, sest kui jalgratturid rikuvad liiklusseadust, siis nad seavad ohtu nii enda kui ka jalakäijate elu. Seega, kui juba kiivrite nõudmine seadustatakse, tuleks seadustada, et kiivreid kannaksid peale jalgratturite veel kõik jalakäijad, kellele tänaval liikudes võib jalgrattur otsa sõita või teda müksata. Samuti peaks seadustama kiivrikandmine kõikidele autoga sõitjatele, siis jääks avarii korral kindlasti hallollus peas alles .
Tähelepanuta on jäetud kiivrikandmise nõue meie rahva hukatuseks 1. juulist jõustuvas korrakaitseseaduses , mis lubab mõningate mööndustega alkoholi avalikus kohas tarbida. Kiirabi ja erakorralise meditsiini arstid teavad küll ja televisioonis näeme ka kui palju on ette tulnud peatraumasid vägijookide tarbijatel .
Iga valitseva erakonna nägemuse järgi ei tuleks küll liiklusseadust muuta.
Pigem tuleks kõigile jalgratturitele kiivrikandmise kohustuse asemel teha neile kohustus järgida praegu kehtivat liiklusseadust ja liikluspolitsei peaks tõhustama liiklusseaduse täitmise kontrolli. Kahjuks on teoksil korrakaitsjate koondamine, mis küll olukorda ei paranda.
Praegu paljud jalgratturid vilistavad kehtivale liiklusseadusele (LS § 31 lg 5), mille kohaselt jalakäijaga vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Õnneks leidub meil siiski veel jalgrattureid, kes seadusi järgivad.
Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita alla 13-aastane jalgrattur ja temaga kuni 2 saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur, samuti jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud (LS § 32 lg1p 1). Kahjuks puudub linnades sageli tähistatud jalgrattatee puudumisel ohutult sõitmise võimalus kitsastel sõiduteedel. Sellisel juhul on kiivri kandmine õigustatud, kuid ega see sõiduteel sõitjale ohutust kindlusta...
Praegune jalgrattateede tükati ehitus, eriti linnades, kujutab endast nagu koera saba jupiti lõikamist. Arvan, et vaiksel metsateel võib vabalt sõita ilma kiivrita. Ei ole õige teha kohustuslikuks kiivri kandmist igal pool. Jalgratturite ja ka teiste liiklejate teadlikkus ning liikluseeskirjade järgimine on see, mis tagab ohutuse liikluses.
Mõttetute seaduste loomine on seaduste tegijatel lihtsalt aja ja maksumaksja raha raiskamine.
 
10.06.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
 
Aastakümneid on räägitud ja tehtud panus energiasäästu propageerimisele,
mille eesmärgiks oli teha lõpp raiskamisele. See pidi tagama tarbijale rahaliste kulude vähenemise ja raha kokkuhoiu. Selleks, et tarbija käest säästmise puhul raha kätte saada on rakendatud riiklikul tasemel monopolide huvide kindlustamiseks mitmesuguseid kavalaid võtteid, mille lõppeesmärgiks on saada ikkagi tarbijalt tarbimise vähenemisel rohkem raha kätte. Kui jälgida tarbijate säästmise eesmärgil tehtud investeeringute dünaamikat, siis näeme, et vaevalt oli kulukas investeering elamutes küttesüsteemide ümberehitamisel elektriküttele tehtud, kui elektri hind tõusis. Tarbijal tuli teha oma kulul uus investeering elektri küttesüsteemide ümberehituseks uuele energiakandjale - kas maagaasile või taastuvenergia kütusele. Paljud jõudsidki suurte ponnistustega küttesüsteemid ümber ehitada maagaasi küttele, kui uus valitsus tõstis riigi rahanappuse tõttu maagaasi võrgutasu aktsiisi. Riigi rahapuuduse leevendamise kaugemaks eesmärgiks on teha lõpp maagaasi tarbimisele. Kahjuks paremat alternatiivi praegu maagaasile veel silmapiiril näha ei ole. Soovitatakse küll paljukiidetud biogaasi, kuid see jääb unistuseks veel pikaks ajaks ning selle hind ei ole soojatarbijale taskukohane ei praegu ega lähitulevikus. Tänavune soe talv vähendaski energiatarbimist. Elektri - ja soojatarbimine on aasta aastalt järjepidevalt kõrge hinna tõttu vähenenud. See on avaldanud negatiivset mõju majanduskasvule. Kõrge elektrihind tõstab nagu pärmiga kõikide toodete hinda. Energia tarbijatele on jõudnud teadvusse, et nad ei suuda energia hinna tõusuga kaasneva pideva küttesüsteemide ümber ehitusse investeerida, mis paraku vaatamata suurele säästmisele ja pidevale küttesüsteemide renoveerimisele, ei ole rahakotti säästnud. Imestama paneb Eesti Energia juhi suust kuuldud paradoks, et elektrit toodetakse Eesti Energias palju rohkem kui eesti tarbija suudab tarbida. Aga miks siis elekter on muutunud luksuskaubaks, mida ei ole võimalik kõigil isegi säästlikult tarbida. Paraku tuleb ilmseks, et elektri tarbimise vähenemine ja kasutamine sõltub kõrgest elektri koondhinnast (elekter + võrgutasud). Kuna elektri hind sõltub elektrivabaturu börsil olevast elektrihinnast, siis elektrienergia hinda ei ole riigil nii lihtne mõjutada. Aga elektri võrgutasusid saaks Eesti Energia tunduvalt vähendada, mille tulemusena suureneks kindlasti elektri tarbimine, laekuks raha ka rohkem võrkude hoolduseks. Üllatav oli kui 20. mail päikesepaistelisel tuulevaiksel soojal keskpäeval toimus Tartus keskpinge alajaamas ulatuslik elektrikatkestus, mis jättis elektrita Tartus mitu linnaosa ja isegi rajoone. See avarii tõestas praktiliselt, et puudus kaitsmete selektiivsus. Samuti näitas, et praegu kehtivad kõrged võrguteenuste tasud ei kindlusta kuidagi energiajulgeolekut, varustuskindlust ja on takistuseks elektritarbimise suurendamisel. Elektrienergia jätkusuutlikuks ohutuks transpordiks on vaja mitte ainult raha, vaid pädevaid elektriinsenere ja elektripaigaldiste korralikku hooldust. Hooldusvaba elektriseadet veel leiutatud ei ole ja ilma elektriinseneride hoolduseta elektripaigaldist töös ikka ei hoia.
Enamus praeguseid elektriliine töötavad praegu alakoormusega, kuna tarbimine on Eestis murettekitavalt vähenenud. Viimane aeg on teha kõik, et Eestis elektritarbimine suureneks, mis annaks kindlasti impulsi majanduskasvuks. Pall võrgutasude vähendamiseks on rahandusministri pädevuses, kelle valitsemisalasse kuulub Elektrilevi. Valitsus peaks käituma oma rahva huvides ja jõudma selgusele, et ainult hindade tõusuga meie majanduskasvu ei saavuta ja kartulkoorte söömisega viie rikkama riigi hulka ei jõua. Pigem langeme esimeseks tagant poolt.
 
21.05.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Valgustuspost ootab ohvreid
 
Tartus, Riia tn. 13 maja ees bussipeatuse kõrval, seisab lagunenud betoonvalgustuse post, mis hirmutab igat möödujat, sest see võib iga hetk ümber kukkuda tiheda liiklusega Riia tänavale, bussiootepaviljonile või isegi elumajale. Paistab, et linnavalitsust, kui vastutajat, see ei häiri. Juba stagna ajal teati, et kui vastutajaid on juba kolm, siis puudub üldse vastutus. Tartus on uues koalitsioonis vastutus mitmetasandiline, mis nullib üldse vastutuse. Pole siis ime, et paljud tänavate välisvalgustipostid on lagunenud. Õnnetus võib tulla suurte inimohvritega. Kas tõesti märkame ohtlikke olukordi alles siis, kui õnnetus on toimunud?
Uue linnavalitsuse koosseisu lisati küll juurde kaks kõrgepalgalist abilinnapead, mis peaks olukorda parandama, kuid tuleb välja, et ka need kõrgepalgalised elektriohtu ei tunneta. Nad on vist elektriohu suhtes immuunseks muutunud. Elektriohutusega on Tartu Linnavalitsuses olukord päris katastroofiline.
 

.
Kui eelpool oli juttu lagunevatest tänavavalgustuse postidest, siis imestama ei paneks kui isegi Tartu Raekojal puudub elektripaigaldises esinevate oluliste puuduste tõttu elektripaigaldise kasutusluba. Elektripaigaldise nõuetele vastavuse korral väljastatakse omanikule elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus.
Linn põhjendab tihtipeale, et tööd on jäänud tegemata tingitult rahapuudusest ja muinsuskaitse nõuetest. Kui Tartu Linnavalitsus peaks eirama teadlikult elektriohutusseadust, siis on see elektriohutusseaduse jäme rikkumine. Ilmselt arvatakse, kes julgeb Raekojas elektrit välja lülitada. Selline tegevus näitab EOS eiramisega ka teistele elektritarbijatele halba eeskuju. Aga kui juhtub õnnetus?
Elektrit loetakse EOS järgi kõrgendatud ohu allikaks ja vastutus lasub elektripaigaldise omanikul, antud juhul linnavalitsusel. Olukord on naljast kaugel, sest Tartu Linnavalitsuses töötab siiski ligi 300 ametnikku, kes oma tarkusest küll teavad, et mittekorras elektriseadmeid ei maksa käperdada, sest võid surma saada, kuid korda ei ole suudetud teha. Siinkohal on vaja tegutseda, mitte käsi laiutada. Tartu linnas kasutatakse tänavate valgustamiseks ligi 12000 välisvalgustit ning üle 156 valgustuskilbi, mis nõuab kogemustega pädevat elektrialaspetsialisti, kes oskaks tänavavalgustuses ja ka linnavalitsuse hoonetes elektriohte ennetada ja õnnetusi ära hoida. Tegemata töid ei saa põhjendada rahapuudusega. Sellisel juhul tuleks linna eelarve üle vaadata.
 
30.04.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Haridusreformiga on vint üle keeratud
 
Haridusreform ei tohiks olla harimatuse inkubaatoriks. Praegusel moel haridussüsteemi edasi reformides ja lõhkudes võib juhtuda, et laastamistöö tõsiduse märkamise ajaks oleme hiljaks jäänud. Hariduse taandareng on juba silmaga nähtav, sest oleme kohustuslikust keskhariduselt üle läinud kohustuslikule põhiharidusele, see on hariduspõllul suur samm tagasi. Eestis on elu kiiresti edasi läinud, automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on tõusnud ja nüüd oleme dilemma ees, et puudu on mitte ainult arstidest vaid ka tuhandetest inseneridest ja oskustöölistest. Enamus praeguseid haritlasi on oma hea hariduse saanud ajal, kui keskharidus oli kohustuslik. Siis oli haridusele püstitatud kõrged eesmärgid ja meie kõrgelt haritud inimesed on tänu sellele leidnud tunnustust üle maailma. Muidugi, ka siis kõik lapsed ei tormanud pärast algkooli lõpetamist õppima keskkooli. Paljud suundusid keskharidust koos erialaga saama kutsekoolidesse, tehnikumidesse ja seejärel vajadusel haridustee jätkamiseks veel kõrgkoolidesse. Kahjuks lõikab praegu läbi paljudel kõrgkooli insenerõppe tee olemasolev kaua kiidetud liberaalne haridussüsteem, kus keskastmes ei olnud vajadust õppida täies mahus reaalaineid nagu matemaatika, füüsika, keemia. Pole siis ime, et pärast põhikooli lõpetamist teevad paljud õpilased pausi või jätavad haridustee üldse pooleli. Seega leiab hariduse kohta kinnitust juba vanasti laialt levinud ütlus “ mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Aga kuidas peakski Juhan teadma kui Jukut õpetatakse halvasti. Sageli lapsi, kes ainest aru ei saa, külvatakse õpetamise ja selgituse asemel üle ühtede ja kahtedega. Tegelikult peaks õpetaja halbade hinnetega vehkimise asemel tegema aine õpilastele arusaadavaks ja huvitavaks. Kool on teadmiste saamise koht, mille kvaliteet sõltub õpetajast. Pole siis imestada, kui uus haridusminister tõi päevavalgele kurva statistika, et ligi 30% meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta. 10% noortest katkestab koolitee ja jõuab tööturule enne vajaliku paberi saamist. Aga, kes ütleb, kui palju lapsi meil üldse koolis pole käinud? Euroopa Liit on välja arvutanud, et põhiharidust eeldavate töökohtade arv väheneb kümne aasta jooksul 20%. Huvitav, missugust tööd hakkavad tulevikus põhiharidusega ilma kutseõppeta inimesed siis tegema? Kummaline oli lugeda 28. märtsi „arvamus.postimees.ee“ avaldatud vastse haridusministri poolt toodud võrdlus: “Kui vaadata ettevõtete finantsjuhtide ja juristide palkasid, siis ei paista neil suurt rahapuudust olevat. Samal ajal kutsekoolist tulnud noort “inseneri“ just üle ei kullata“. Kahju, kui äsja haridust juhtima asunud minister ei saa ise ka aru, et kutsekoolides õppivatele noortele kooli lõpetamisel omistatakse ainult erialane kutsekvalifikatsioon, mitte inseneri kvalifikatsioon.
Insener on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. Inseneridest jääb meil kahjuks vajaka.
Keerukad tööd ja keerukate seadmete käsitlemine vajab tänapäeval kompetentseid kõrgharidusega insenere. Haridust on loetud meie rahva vaimseks rikkuseks. Seega peaks igati riik soodustama igale lapsele võimaluse hea hariduse saamist. Praegu peavad lapsed otsima kodukohast kaugel asuvaid allesjäänuid koole. Sageli pole seejuures paljudel lastel, kes elavad maal, perekonnas auto olemasoluta võimalik käia isegi põhikoolis, rääkimata siis gümnaasiumist või kutsekoolist. Varem kohalikud omavalitsused püüdsid inimeste maale meelitamiseks ja kinnistamiseks teha kõik, et tõmbekeskustes oleks töö, kauplus ja koolimaja. Nüüd ei ole maal töö puudumise, koolide lahutamise ja liitmise tulemusena paljudes kohtades ühtegi kooli järele jäänud. Pole siis imestada, et paljud maapiirkonnad jäävad tühjaks, sest noored perekonnad lahkuvad maalt ja sageli ka Eestist.
 
4.04.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
 
Eesti Energia prioriteediks peaks olema Eesti tarbija elektriga varustamine kvaliteetse odavama elektriga, mis on meie majanduse ja elukvaliteedi aluseks. 11. märtsil Tartus, Eesti Maaülikooli Tehnikamajas toimunud tutvustamiskoosolekul “Eesti energiamajanduse valikukohad aastani 2030” selgus tõde, et tarbija elektrivarustuskindlus on väga halb. Elektrivõrk on kehvas seisukorras ja seetõttu on iga tarbimiskoht aastas ilma vooluta keskmiselt 1 minut. Eesti Energiale läheb see kalliks maksma, aga palju tarbijale, pole sõnagi. Ilma elektrita oleku aja kompenseerib küll Eesti Energia, kuid see tõstab oluliselt võrgutasusid, mis avalduvad elektritarbija elektriarvetel. Kõrged võrgutasud aga avaldavad negatiivset mõju majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonnale laiemalt.
Ootamatud elektrikatkestused rikuvad tarbijate kodumasinaid, elektroonikaseadmeid ja põhjustavad ohtu varale, inimeste ja koduloomade elule.
Kahjukannatajal on elektririkkest tekitatud kahju sageli raske ja ka võimatu võrguettevõttele tõestada. Eesti Energia on oma eksisteerimisest saadik põhjendanud elektrivõrgu halba seisukorda rahapuudusega. Ometi on teada, et elektritariifide kujundamisel on alati arvestatud kõiki kulusid ja jutt, et võrkude remondiks raha ei jagu, ei pea paika. Seega jääb tavatarbijatele mõistatuseks, kuhu Eesti Energial elektrivõrkude remondiks ja korrashoiuks
ettenähtud raha siiski kaob kui tulud ja kulud on võrguteenustasude tariifidega määratletud. Samas EE matab suuri summasid maksumaksja raha USA-sse Utah` kõrbes asuvasse põlevkivimaardla põlevkiviõli tootmise visiooni, mis tõenäolisel kunagi tööle ei hakka. Tähendab raha välisinvesteeringute kahtlastesse visioonidesse jagub.
Selgust rahaasjadest saadakse vast siis, kui Eesti Energia raharingluse uurimiseks teostataks likviidsuse kontroll, mis näitaks, kuhu lõppude lõpuks raha kulutatakse. Võib-olla lõpetaks see Elektrilevi rumala põhjenduse, et korras elektrivõrk tõstab võrgutasusid – seega elektrihinda! Kas tõesti Eesti Energias ja tütarettevõttes Elektrilevis mõtlevaid insenere enam ei ole? Arusaadavalt, elektrivõrku rekonstrueeritakse selleks, et korras võrk võimaldaks elektri müüki suurendada ja tarbijaid varustada kvaliteetse odavama elektriga. Selleks tuleks praegusel vabaturu olukorras alandada võrgutasusid. Elektrilevi on ajakirjanduses väitnud, et praegu investeeritakse aastas keskmiselt 100 miljonit, kuid seda olevat vähe. Tõsi, aastaid tegemata elektrivõrgu ilmastikukindlaks ehitamist ühte aastasse ei saagi planeerida. Seda on vaja teha plaanipäraselt ja raha selleks saaks kahjulike välisinvesteeringute asemel. Praegune olukord, kus vähegi suurem torm jätab kümned tuhanded majapidamised ilma vooluta, näitab energiajulgeoleku nõrkust ja halvab Eesti majanduse. Korrastatud võrgu korral oleks voolukatkestusi vähem ning raha kompensatsioonideks kuluks vähem.
Eeskuju tuleks võtta elektrifirmalt Imatra Elekter AS. Aastaid tagasi remonditi selle müügipiirkonnas Lääne maakonnas ja Viimsi valla Harju maakonnas elektrivõrk, mille tulemusena oli möödunud suure tormi ajal katkestusi kümnetes kordades vähem kui Elektrilevi võrgupiirkondades. Jahmatama paneb siinjuures elektrivõrguga liitumiste ampritasude suur erinevus. Nt, uue võrguühenduse loomisel või olemasoleva peakaitsme suurendamisel tuleb maksta Imatra Elektri AS-i jaotus-müügipiirkonnas koos käibemaksuga 60 € amper, seega üle kahe korra vähem kui Elektrilevi müügipiirkondades (134,22€ amper). Jääb arusaamatuks, mida on teinud Eesti Energia audiitorkomitee kui ei ole hoidnud rahaasjadel silma peal. Ainult korras elektrivõrk tagab energiajulgeoleku, mis Eestil praegu puudub.
Viimase aja sündmused näitavad üha enam, et vene gaasi kasutamisel kindlust ei ole. Seega peaks Eesti ja Euroopa energiapoliitika orienteeruma vene gaasi defitsiidi korral võimaluse odavama elektri kasutamisele elamute kütteks, tehniliselt on selleks võimalused olemas.
 
20.03.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
 
Tartu linnas Võru tn. 75c asuv Pauluse kalmistu on suur ja korras kalmistu, kus paiknevad mitmed ajaloomälestised nagu kaks terrorismiohvrite ühishauda, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Oskar Lutsu haud, monument Vabadussõjas langenutele jt. Kahjuks puhta jalaga kalmistule pääs on võimatu. Kui teistele Tartu kalmistutele pääseb külastaja puhta jalavarjuga, siis Pauluse kalmistule pääsemiseks tuleb kasutada kummikuid. Autoga kalmistut külastama tulnuil pole ka poriseks saamisest pääsu, sest auto tuleb tal parkida kalmistu taha rajatud porimülkasse. Varem oli võimalus Võru tänaval autosid parkida ja võimalus viia ohutult kadunukesega puusärk kalmistu kabelisse. Kahjuks niisugust võimalust pärast Võru tänavale jalgrattatee rajamist enam praktiliselt ei ole.
Tartu linnavalitsus on võtnud küll prioriteediks rajada igal aastal uusi kergliiklusteid, kuid linnahärrad on unustanud korda teha aastaid tagasi Pauluse kalmistu taga rajatud tänav ja parkla. Kalmistu taha rajatud tänava kordategemine on tähtis, sest sinna on kalmistu külastajatel võimalus parkida oma auto ja pääseda raudväravate kaudu kalmistule. Praegu kujutab tänav endast aga mülgast, kus isegi tänavusel vihmavaesel aastal pole võimalik ilma kummikuta kalmistule pääseda. Huvitav, kas linnahärrade silmad on kinni kui käivad Vabadussõjas langenute monumendi juures pärgi asetamas.
Olgu kuidas on linavalitsuse heakorra eest seisvate spetsialistide arusaamaga ja nägemustega, kuid lõppude lõpuks tuleks siiski silmad lahti teha ja jõuda Pauluse kalmistutaguse tänava heakorra korrastamise visioonilt ka tegudeni.
 
26.12.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
 
Riia Maximas toimunud tragöödia paneb meid kõiki tähelepanelikult jälgima hooneid, kas sealt juhuslikult midagi möödujale kaela ei potsata, mis võib ta eluküünla kustutada.
Öeldakse küll, et Eestis potentsiaalselt ohtlikke avalikke ehitisi ei ole ja seetõttu ei maksa karta Riias toimunud tragöödiat. Tundub, et nii kindlalt Tartus seda öelda küll ei saa. Näiteks, kui lähemalt vaadata Riia tn. 1 uue Tartu Kaubamaja ümber asuvaid 39 sammast, siis avaneb üsna kurb vaatepilt, kus on näha, et kõik sambad on mõranenud – mõni rohkem, mõni vähem. Eriti paistavad mõrad silma sammaste alaosas bussi nr. 7 peatuse vastas. Tundub nagu “betooniürask„ või „betoonikoi“ oleks sammastele mõrad teinud. Vaatluse järgi ei saa muidugi kindlaks teha missuguses olukorras on sammaste sisemus. Kas valatud betoon on ka mõranenud või pulbriks muutunud? Jahmatama paneb seejuures, kuidas saab tänapäeval vaevalt seitse aastat tagasi valminud kaubamajal sambad nii pudid olla. Kas kasutati ehitusel samuti odavat ja seega kehva materjali. Ehitusjärelevalve peaks küll kiiresti sambad korralikult üle vaatama ja vajalikud ohutusabinõud rakendama. Huvitav, kuidas Tartu Ülikooli ja Kaitseliidu Tartu maleva maja sambad Riia 12 (vaatamata vahepealsetele põlengutele) on ajahambale vastu pidanud ja ei ole mõranenud. Vanasti osati kvaliteetset tööd teha.
Me ei tohiks unustada, et alles see oli kui Tartus, Raekoja vastas asuvalt majalt katusekivi alla kukkus, õnneks keegi viga ei saanud.
 
2.12.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
 
Räägitakse küll, et elekter on imelihtne ja meile suur abimees, kuid selle vääral kasutamisel võib elektrist saada vanakuri ise, mille tegutsemise tagajärjeks on tuleõnnetused, õnnetused inimestega, loomadega jne. Hetkekski ei tohi unustada, et korrastamata ja hooldamata elektripaigaldis ei ole meile abimeheks, vaid kõrgendatud ohu allikaks. Statistika andmetel toimus 2013. aasta esimesel poolel 22 elektrist põhjustatud õnnetusjuhtumit. Võrreldes 2012 aasta sama perioodiga oli tänavu 5 õnnetust rohkem. Need olid õnnetused, mida sai pärast põlengut kindlaks teha... Samas on need õnnetused, mida oleks saanud ära hoida kui hoonete omanikud ja elektrilevi oleks järginud elektriohutusseaduses toodud nõudeid. Sageli omanikud ei hooma, et nad vastutavad elektripaigaldise korrashoiu eest ja mis on selle rikkumise tagajärjed. Elektriohutusseadus, mis kehtib alates 20.07.2007. aastast sätestab nõuded elektriseadmele, elektripaigaldisele ja elektripaigaldise omanikule, elektritöö tegijale ja käidukorraldajale. Omaniku üheks kohustuseks on omada oma elektripaigaldise kohta tehnilist dokumentatsiooni ja ka dokumenti elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostuse kohta. Sageli on paljud omanikud aga võtnud hoiaku, et dokumentatsiooni nõue on tarbetu ja isegi nõukogude aja pärand. Kahjuks nad eksivad, sest elektrialane dokumentatsioon on omanikule lausa hädavajalik elektripaigaldise kasutamisel ja abiks elektririkete analüüsimisel. Eestis võeti elektrienergia esmakordselt tarvitusele 19. sajandi 80-ndatel aastatel ja sellest ajast on ka nõutud elektripaigaldise kohta vajalikku tehnilist dokumentatsiooni. Selleks ajaks olid juba välja töötatud elektritarbijale hädavajalikud elektriohutuse eeskirjad ja jälgiti rangelt nende täitmist.
Omaniku vastutuse piir on fikseeritud elektrivõrgu fikseerimise kokkuleppes, mis algab liitumispunktist. Kahjuks keeldub võrguettevõte tarbijale välja andmast õiendit tarbija peakaitsme vastavuse kohta võrgu parameetritele, mis tõendaks ühtlasi, et võrguettevõte ei ole teda liitumisel petnud. Samuti annab õiend tarbijale turvatunde elektripaigaldise kasutamisel ning tõendab, et rikke korral peakaitse rakendub ja päästab hoone tuleohust.
Omanik peab vastavalt EOS-le korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli ja määrama peakaitsme korral üle 100 A (I liigi ja II liigi) elektripaigaldisele ka käidukorraldaja. Tänapäeval kehtivad Eestis elektripaigaldiste ja - seadmete ohutukasutuse kohta uued õigusaktid ja standardid. EOS pöörab suurt tähelepanu elektromagnetilise ühildavusele, mis on tähtis, et keskkonnas ei tekitata elektrimagnetilisi häireid selles keskkonnas asuvatele seadmetele.
Tulemas on talv, kus elamutes ja korterites sooja saamiseks võetakse tavaliselt kasutusele üha uusi ja võimsaid elektritarviteid, mis sageli koormavad üle kodust elektripaigaldist ja on tihti tuleõnnetuse põhjuseks. Paljude tulekahjude puhul on ilmnenud ehitiste omanike hoolimatust elektripaigaldise korrashoiul. Juurdunud on väär arusaam, et kui elektripaigaldis on korra paika pandud, siis see enam hooldamist ja remonti ei vaja. Siinjuures unustatakse aga, et elu on edasi läinud. Kasutusele on võetud hulgaliselt mitmesuguseid elektriseadmeid, mis nõuavad aga õnnetuste vältimiseks üha rohkem tähelepanu pöörama elektriohutusele. Kahjuks paljude vanade eramute ja korrusmajade korterite omanikud eiravad elektriohutusseadust ja kasutavad renoveerimata ja kaitsejuhita elektripaigaldises kaasaegseid kaitsejuhti nõudvaid elektriseadmeid (pesumasinad, elektripliidid, külmikud, arvutid, veekeetjad, mikrouunid jne.), seades ohtu oma elu ja vara.
Elektriohu vältimiseks on omanikel ülim aeg oma eluaseme elektripaigaldis lasta elektrispetsialistil üle vaadata ja avastatud puudused kõrvaldada.
Õigeaegne elektripaigaldise hooldus ja remont tuleb palju kordi odavam kui kulub rikkes elektripaigaldisest tingitud tuleõnnetusest tekitatud kahjude likvideerimiseks.
 
21.11.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada.
 
Eesti Gaas langetas märkimisväärselt kodukliendile tänavu maist võrguteenuste ja alates 01. oktoobrist maagaasi hinda . Eesti Gaas on jõudnud arusaamiseni, et kasumit tuleb teenida käibelt. Elektritarbijatele aga ei meenu, et Eesti Energia oleks elektrihinda püüdnud langetada . Kogu aeg on EE juhtkond oma lobitöös selgitanud rahvale, et Eestis oli Euroopa Liidus kõige odavam elekter ja seetõttu pidid kõik elektri tarbijad alates 1. jaanuarist 2013. a. ostma elektrit mittetoimivalt elektri vabaturult. Muret tekitab, et riigi ettevõte EE ei tahtnud müüa Eesti tarbijatele odavalt elektrit. 2012. aastal rahustati tarbijaid, et vabaturul elektri hind oluliselt ei tõuse ka neil, kes lepingut ei sõlmi ja keegi ka elektrita ei jää. Vaevalt sai üks kuu läbi, kui üldteenusele jääjad kogesid, et elekter on alles, kuid hind on kõrge ja neile soovitati valida fikseeritud või börsi hind. Möödus veel mõni nädal kui algas fikseeritud hinna materdamine, sest see olevat kõrge ja neile soovitati börsi hinda. Need tarbijad, kes uskusid eksitavat reklaami ja valisid börsi, said suvel, kõige soojemal ajal, elektriðoki, sest elektri hind kerkis lakke. Tekkinud olukorrast saab järeldada, et kiidetud vabaturg ei toimi ja praegune elektrimüügi poliitika ei kõlba kusagile. See tekitab tarbijatele ainult paanikat ja segadust. Tarbijatele jääb arusaamatuks, kuidas ühisest börsipotist, kus elektri hinnanivoo peaks olema ühesugune, on Eestile müüdav elektri hind kõrgem kui üle mere naabritel. Huvitav, milleks oli vaja minna „vabaturule“, kui enne oli Eestis elektri hind odavam ? Järelikult meie juhid ei kaitse Eesti elektritarbijat. Elektri kõrge hind (elekter pluss tasud) annab hea võimaluse valitsusel dividendide näol täita riigi eelarvet. Praegu on elektri hind tõusulainel mitme tundmatuga suurus. Sellest õige iva leidmine käib tarbijale üle jõu. Elektri eest maksjat ei huvita, millistest komponentidest elektri hind koosneb. Kokkuvõttes on see ikkagi tasu elektri eest, milles lisatasud moodustavad kaks kolmandikku, mis tühjendavad tarbija kukrut . Paljud tarbijale elektrihinna selgitajad arvavad , et tarbijad on nii rumalad ja nad ei saa aru, kuidas neil muutuva elektri hinna ja võrgutasudega nahk üle kõrvade tõmmatakse. Kahjuks tänapäeval oskavad peale elektri müüjate ka elektritarbijad raha lugeda. Tänapäeval püüavad kõik ärifirmad kauba edasitoimetamise kulusid optimeerida, et kauba hinda alandada , müüa rohkem ja teenida käibelt. Pole kuulnud, et transpordi kulud ületaks toote hinna nagu elektri puhul võrgutasud. Praegused Eestis kehtivad võrgutasud ületavad Euroopa Liidu keskmist. Eesti Energia AS on 100% riigile kuuluv äriettevõte, seetõttu jääb arusaamatuks, miks ei saa võrgutasusid märkimisväärselt vähendada, et elektritarbimine suureneks ja kasumit teenitaks käibelt. Jutt energia säästmisest ei tohiks olla äriettevõtte loosungiks, sest viib ettevõtte pankrotti.
Tarbimise vähenemine tõstab kindlasti võrgutasu, sest võrgud vajavad raha hoolduseks, remondiks, investeeringuteks ja töötajate palgaks.
Meedias räägitakse, et riik võtab eelarve lappimiseks dividendi ja aktsiisi välja. EE kodulehelt leiame, et tänavuse aasta planeeritud kasumimarginaaliks on 26% ja tarbija maksab kinni kaoelektri ja sellele lisanduva käibemaksu. Vaatamata suurele kasumile ei jagu Elektrilevil võrkude jooksevremondiks ja hoolduseks raha, sest raha pidi minema kaugloetavate arvestite muretsemiseks ja paigaldamiseks, mis kestab veel aastaid. Siinjuures jääb arusaamatuks, miks peabki Elektrilevi OÜ üldse muretsema ja paigaldama oma kulul kaugloetavaid elektriarvesteid, kuigi ise ei ole elektri müüja. Kui see on salajane äriplaan, siis seda ei tohiks teha tarbija, Eesti maksumaksja kulul. Kulutused kaugloetavate arvestite paigalduseks peaksid kinni maksma kõik turule tulnud elektrimüüjad. Mõõteseaduse järgi kuuluvad kaalud müüjale. Ei tea nimetada ühtegi müüjat, kelle kaalud kuuluksid ostjale.
Mõõtesüsteemide muretsemise ja paigaldamise õiglase rahastamise nõude puhul jääks Elektrilevil rohkem raha investeeringuteks, elektri ülekandeliinide ja alajaamade rekonstrueerimiseks. Ühtlasi looks see võimaluse võrgutasude alandamiseks. Eesti Energia on äriettevõte ning selle eesmärgiks peaks olema tõhus elektri müük, mida soosiks madalad võrgutasud. See vähenaks üldist elektri hinda, mis annaks võimaluse tarbijal elektri tarbimist suurendada ja ka elektrikütet kasutada.
 
29.10.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
 
Euroopa Liidu nõudel ostavad alates 2013. aasta jaanuarist kõik Eesti elektritarbijad elektrit Nord Pool Spoti elektribörsilt. Kahjuks Baltimaade elektritootjad, müüjad ja elektritarbijad ei olnud vabaturule minekuks valmis nii tehniliselt kui ka elektriturul ühtsete protseduurireeglite osas. Tänavusel soojal juunikuul börsi elektri järsk hinnatõus üle 200 euro MWh eest näitas, et bõrsil on midagi kapitaalselt mäda ja Eestil puudub paljukiidetud energiajulgeolek. Elektri vabaturg ei toimi ootuste kohaselt. Kadunud on elektribörsi efektiivsus, läbipaistva turu korraldus ja odav elekter. Kas tõesti elektri moosipurk on tühi või oli see hoiatuseks vabaturul esinevate puuduste esiletõstmiseks. Kõige paremini saadakse riiklikult elektri vabaturul esinevatest puuduste tagajärgedest aru alles siis, kui väljendatakse see eleltri hinnas, mis tühjendab tarbija rahakotti ja raputab Eesti majandust. Hirmu ja ðokki tekitab ka see, kui juba suvel on Baltimaades elekter börsil kalleim, siis kui palju võib elekter maksta eelseisval külmal talvel. Eleringi juhi sõnadest saab järeldada, et maksta elektri MWh eest 200 eurot pole hullu midagi, turg ju töötab. Samas ta avalikustas, et 2010. aasta 24. augustil ulatus elektri MWh hind viiel tunnil 2000 euroni.
Tänavuse juuni elektri kõrges hinnas süüdistatakse nüüd Läti ja Leedu suuri elektritootjaid, kes kaitsesid oma tarbijaid ja võimsusi Nord Pool Spoti elektribörsile ei viinud. Samas Eesti müüs oma toodandu elelektribörsi kaudu ja oma tarbijaid ei kaitsnud. Rahanäljas hüppame kas või pükstest välja. Muidugi neljakordselt kõrgem MWh hind oli siis hea riigikassa täitmiseks. Üha säästvama tarbimise puhul tuleb puudujääv raha kuidagi tarbija taskust kätte saada. Tarbijaile soovitatakse toimetulekuks rohkem elektrit säästa. Tegelikult kui üldse ei tarbi, säästad raha 100%. Säästu reklaamisel unustatakse peamine, et millestki peavad tootjad ka elama. Elektri vabaturg peaks olema reguleeritud nii arukalt, et elektri tootmine ja tarbimine oleksid enamvähem tasakaalus.
Võib karta, et kui võrgus on võimsusest puudus, ei saa Läti ja Leedu elektri peale loota ning Estlink 1 ja paigaldatava Estlink 2 kaablid ei tarvitse kindlustada Eesti energiajulgeolekut. Järelikult peab Eesti lootma ainult oma elektritoojate peale. Siinjuures tekitab ärevust eelseisval talveperioodil võmalik ekstreemolukord, kui äkki avarii vanades amortiseerunud Narva Elektrijaamades katelde alt tule kustutab ja me jääme istuma küünlavalgel. Mida ütlevad siis meie põlevkivielektri vastased.
Kus on siis meie targad “spetsialistid“, kes igati põhjendasid ja väitsid, et Eestile uut Auvere põlevkivielektrijaama pole vaja, kuna see olevat maksumaksja raha raiskamine.
Nüüd peame tänama aga majandusministrit Juhan Partsi, kellel õnnestus Auvere põlevkivielektrijaama esimese järgu ehitus käivitada. Teise järgu ehituse otsustamiseks võttis aga mõtlemiseks aega. Niisuguse otsuse läbisurumise eest oleks teda peaaegu “ristile” löödud.
Põlevkivi on meil küll pruun kuld ja sellest elektritootmine ei pruugi paljudele meeldida, kuid paratamatult peab seda energiajulgeolekuks kasutama seni kuni leitakse energiatootmiseks mõni uus efektiivsem kuld.
 
11.07.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
 
1980. aastatel paigaldati Tartus, Emajõe äärde, praeguse restoraan “Atlantis” kõrvale linna elanike arvu tähistamiseks kivid 100000, sest eeldati, et lähiaastatel linna elanike arv ületab selle piiri. 1991. aastaks elaski Tartus üle 100000 elaniku.
Tänaseks on linna elanike arv linnaametnike bürokraatia tõttu langenud tublisti alla 100000. Elanikud lahkuvad linnast maarajoonidesse, sest linnavalitsus ei ole arvestanud paljudes küsimustes linnaelanike huvidega ja unustanud kelle heaks nad on ametisse pandud. Igasugune asjaajamine linnas on vaevaline, aeganõudev ja sageli ka võimatu, kuna pikka aega linnapalgal olevad ametnikud on loonud enese koha õigustamiseks tulemüüri, millest tavakodanikel ja isegi paljudel firmade juhtidel on asjaajamistel võimatu läbi murda. Mõnel kinnisvaraarendajal on aga oma eesmärgi saavutamine käkitegu. Pole siis imestada tekkinud skandaali üle Supilinna Oa tänavale garaazide kohale ehitatud korrusmajaga ja detailplaneeringuga Karlova aedlinna Kuru tn. 18 kinnistuga, kuhu on vastu majaomanike tahet planeeritud kaks korrusmaja. Veeriku linnaosas ei luba linnaplaneerijad isegi elektrivõrkude rekonstrueerimisel kinnistute kõrval olevale tänavapoolsele äärealale paigaldada OÜ Elektrilevil 0,4 kV pingega transiitkilpe, sest need olevad inetud, rikuvad tänavapilti ja ei meeldi linnaisadele. Linnaplaneerimise peaspetsialist nõuab põhjendamatult, et tänavate 0,4 kV elektrivõrgu rekonstrueerimisprojekti koostaja projekteeriks transiitkilbid omanike kinnistutele kasvõi “õunapuu otsa”, kuid mitte tänavaala haljasribale. Ometi asuvad tänaval väljaspool kinnistupiiri vabal haljasribal telefoniliinide jaotuskilbid, maagaasi rõhujaamad, veevarustuse tuletõrjevee hüdrandid, liiklusmärgid jt.
Omanikud ei näe põhjust, miks esitab Tartu linnavalitsus Elektrilevi OÜ elektrivõrgu projekteerijale nõude, kus põhjendamatult elektrivõrgu transiitkilp surutakse omaniku aeda.
Kinnistutele puudub OÜ Elektrilevl avarii korral igal ajal vaba, takistamatu juurdepääs, kuna enamikel omanikel on koerad aias. Olukord muutub pärast elektriliinide rekonstrueerimisprojekti realiseerumist praegusest palju halvemaks. Arusaamatust tekitab seejuures ka OÜ Elektrilevi poolt omaniku kinnistule seatav transiitkilbi kaitsevööndi 8m2 maa-ala kasutusõiguse nõue ( 2m rajatavast rajatisest igas suunas majandamiseks ja omamiseks), kuigi kinnistul kulgeb elamuni ainult omanikule kuuluv elektrikaabel.
Seda tobedat nõuet ei esine isegi elektriohutusseaduses.
Tartu linnavalitsuse kemplemine OÜ Elektrileviga on kestnud juba kolm aastat, kusjuures kannatab mitme tänava elektritarbijate elektrivarustuse toitekindlus.
Samas jääb arusaamatuks, kuidas sobivad linnaplaneerijatele Tartu linna tänavale rohelise immutusega tänavavalgustuse puitpostid. Puitpostidel valgustite toide on projekteeritud nagu endise kolhoosikeskuse puhul õhuliiniga. Tundub, et linna elektrispetsialistid elavad veel kolhoosiajas. Tänavavalgustuse õhuliinide ja jõuliinide renoveerimisel tuleks projekteerida need maa-aluste kaablliinidega ja ehitada need üheaegselt, sest hiljem ei ole enam võimalik riskivabalt samasse kaablikaevisesse tänavavalgustuse kaabelliine ohutult paigaldada... Tänavavalgustuse liinide maa-aluste kaabelliinide toite korral ei oleks vaja kinnistuid ega tänavaala risustada inetute tõmmitsatega. Linna õhuliinidega tänavavalgustusliinide planeerimine tuleb lõpetada.
Elektriliine ei ehitata üheks või kaheks aastaks. Tänapäeval peame aru saama, et seni kuni elektrit pole suudetud tarbijani traadita viia, tuleb elektrivõrkude ehitamisel ja planeerimisel linnavalitsusel ja OÜ Elektrilevil teha koostööd, mis rahuldaks mõlemaid pooli ega traumeeriks kinnistuomanikke.
 
26.05.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
 
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
orig
 
Copyright © Majaleht 2007

admin