TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
 
Eesti vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. a. 28.juunil, peab tagama rahvuse ja kultuuri säilimise. Siinjuures ei pea paika mõne inimese väide, et eesti keel ja rahvas võib välja surra.
Heites pilgu minevikku, selgub, et pessimistid eksivad ja nende ennustused
ei pea paika. Mineviku uurijad on leidnud, et üle 700 aasta on Eesti rahva arvus esinenud nii tõuse kui ka mõõne, kuid eestlaste elujõud on olnud murdumatu.
Väärib märkimist, et eestlaste võitlus olemasolu eest on kestnud sajandeid ja
kestab veel tänapäevalgi.
Pessimistidest ja hädaldajatest ei ole olnud puudu ühegi valitsuse ajal.
Vaatamata mineviku puudulikest andmetest, on Eesti ajaloo uurijatel õnnestunud kindlaks teha eesti rahvstiku liikumist alates 13. sajandist. Selgunud on, et 13. sajandi algul, pärast muistset iseseisvusvõitlust, oli Eestis eestlaste arv ligikaudu 200000. Oletatakse, et rahvast võis rohkemgi olla, kuna rasketes võitlustes hävis rahvast ligi kolmandik endisest arvust.
1560. aastate paiku, kui Euroopas oli võimutsenud katku- ja näljaperioodid, rahvastiku kasv aeglustus. Ligi kümnendik taludest olid tühjaks jäänud. Vaatamata rasketele aegadele oli eestlaste arv siiski tõunud umbes 250000 – 280000 hingeni.
1638. - 1645. aastate paiku, kui meie kodumaa oli lakkamatute sõdade , katku ja nälja tallermaaks, langes eestlaste arv 84000 inimeseni. Taludest 90 % olid tühjad. Eesti rahva elujõud aga ei murdunud ja aastal 1696 elas Liivimaal juba 230000 eestlast ja Eestimaal –186000 , kokku 416000 eestlast. Seega oli eestlaste arv suurenenud peaaegu 60 aastaga 84 tuhandelt 416 tuhandele ehk viiekordseks .
1710.aastaks pärast kohutavaid ikalduse ja nälja aastaid, umbes 10 aastat pärast Põhjasõja algust, oli eestilaste arv jälle 90000 hinge. Maa oli jäänud teistkordselt tühjaks. Eestlaste elujõud on aga olnud murdumatu ja viie aastaga so. aastaks 1715./16.a. suurenes Eesti rahva arv 136000 inimeseni.
1772. aastaks oli eestlasi suure sündivuse tõttu tõusnud 436000 inimeseni ehk
teist korda 60 aasta jooksul viiekordseks. Rahva juurdekasv jätkus ja 1858. aastaks tõusis Eestis elanike arv juba 818627 inimeseni. Esimese rahvalonduse ajal 1881. aastal loeti meie maal elanike arvuks 889358.
1897 aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel elas Eestis juba 945068 elanikku.
1934. aastal toimunud rahvaloendusel elas Eestis juba 1117361 elanikku.
1941. aastal 1. detsembri rahvaloendusel, pärast võõra ikke alt vabanemist, loeti Eestis elavate elanike arvuks 1017811 inimest. Seega oli rahva arv järjekordselt langenud võrreldes 1934. aastaga 100000 inimese võrra.
Pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal suurenes Eesti NSV rahvastik enamasti vene sõjaväe ja Venemaalt rahva sisserände tõttu 1989. aastaks 1.56 miljoni inimeseni. Pärast Eesti iseseisvumist ja raudse eesriide langetamist saavutasime vabaduse. Liikumisvaakum kadus, inimesed said võimaluse maailmas vabalt ringi rännata ja välisriikidesse tööle minna. Lahkusid vene sõjaväelased ja paljud nende perekonnad. Eesti elanike arv vähenes siis mitmesaja tuhande võrra. 2013. aastal toimunud rahvaloendusel loendati Eesti elanike arvuks 1,29 miljonit inimest. Siinjuures rõõmustab ETV saates “Pealtnägija” poolt avalikustatud rõõmustav uudis, et maailmas leidub eestlasi igas maailmajaos. Kõik väljarännanud ei ole seda teinud ainult väikese sissetuleku pärast, vaid võimaluse pärast, mis on saanud võimalikuks tänu demokraatiale ja vabadusele. Eesti inimestel on nüüd võimalus välismaal õppida, töötada ja oma teadmisi laiendada. See teeb eesti rahvale ainult au. Me oleme uhked, sest tänu töökusele on eestlased igal pool eluga hästi hakkama saanud. Nende tegevus on seejuures tutvustanud kõikjal meie väikese maa kultuuri ja rahvust. Õpihimu on paljusid neist koolitanud teadlasteks, kes on mitmetes teadusvaldkondades silmapaistvaid tegusid saavutanud. Eesti Vabariik on väike , ilus maa, rahulik koht elamiseks meile kõigile. Paljud Eestist lahkunud on pärast silmaringi avardumist võõrsilt kodumaale tagasi naasinud ja meie teaduspotentsiaali märkimisväärselt suurendanud.
Usun, et iga eestlasne, viibigu ta kustahes maailma nurgas, muretseb meie väikese maa ja rahva parema käekäigu pärast, sest meie riik on meile kõigile kallis.
Meie riik, rahvas, keel ja kultuur jääb püsima.

08.03.2013
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
 
Copyright © Majaleht 2007

admin