TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
 
Eesti kirjanik ja pedagoog Carl Robert Jakobson, kes sündis 1841.a., võitles ja pingutas selle eest, et iga talupoeg saaks korraliku hariduse, mis päästaks nad vaesusest ja vaimupimedusest. Haridustee aktiivse edendajana jäädvustas ta kindlalt koha Eesti haridussüsteemi ajalukku. Praegune Eesti Vabariik hindas Carl Robert Jakobsoni tehtud tööd kõrgelt kui trükkis tema näopildi viiesaja kroonilisele rahatähele .
Nüüd, kui Eesti majandus on madalseisus, ilmnevad tõrked ka hariduselus. Madalseis on kui peegel, mis näiab kätte varem tehtud vead.
Selgub, et paljudele inimestele, isegi gümnaasiumharidusega noortele, pole piisavalt väljavaateid tööle. Tänasel tööturul mitteläbilöömise peamiseks põhjuseks on kujunemas kehvast haridusest tingituna vähesed teadmised.
Selge on see, et tänane loid kutse- ning gümnaasiumiharidus on nõrk ning seda võib lugeda alles esimeseks etapiks haridusteel mitte haridustee lõpuks. Haridustee jätkamist takistab paljudel rahapuudus .
Jahmatama paneb C.R. Jakobsonist peaaegu 150 aastat hiljem TÜ rektori visioon Tartu Ülikoolist . Tema nägemusel tuleks üliõpilaste vastuvõttu vähendada 17000-lt 7000-le ja teha TÜ-st rahvusvaheline teadusülikool .
Samuti on kohatu omal ajal kõrghariduse tasuta saanud ja nüüd riigi ametites ametpalka saavate “suurte tegijate”jutt, et ainult viiemehed pääsevad Tartu Ülikooli. Selgusetuks jääb, mis saab ülejäänutest?
TÜ suutmatus doktoreid ja tasemel õppejõudusid ette valmistada ei saa olla põhjuseks kõrghariduse andmise piiramiseks.
10.11.2008.a. “Postimees.ee” vihjab, et Riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Peeter Kreitzbergil on kõrgharidusest tekkinud samuti oma arusaaam kui väidab, et Eestis on tudengite arv pöördeliselt suur ja osa neist võiks olla kutsekoolis.
Kahju, et Riigikogus istuv juhtfiguur ei taipa, et elu Eesti Vabariigis on kiiresti edasi läinud ja seetõttu tuleks suunata just võimalikult palju gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkoolidesse. Kutsekoolid annavad küll tublisid töömehi , kuid mitte üha rohkem inseneriharidusega vaja minevaid spetsialiste.
Kas võib olla idanemas järjekordne varjatud äriplaan, kuidas üliõpilaste vastuvõtu vähendamisega vastremonditud kesklinnas asuvad tühjaksjäävad õppehooned rahaks teha.
Unustatakse, et Tartu Ülikool on juba aastaid riigi raha investeerinud ülkooli arengusse, et anda võimalikult paljudele ülkooliharidus . Kas nüüd arvatakse, et liigne haridus hakkab inimestel töötegemist segama ja seetõttu tuleb neile teha hariduse saamine raskeks. Praegu on Eesti majanduses madalseis ja seetõttu tuleks vabariigis jõuda haridusteel niikaugele, et enamus gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkooli pääseksid ilma õppemaksuta, kuna kõigil ei ole võimalik maksta õppemaksu. Elu näitab, et ülikoolis andekate õppejõudude juhendamisel akadeemilises keskkonnas õppimine vähendab kuritegevust.
Rootsi kõrghariduse agentuuri juht professor Andres Flödström on samuti väitnud, et körgharidus peaks olema tasuta, sest see suurendab riigi konkurentsivõimet.
Kui arvatakse, et kõik lõpetajad kodumaal tööd ei leia, siis on neil vähemalt võimalus minna välismaale tööle või täiendama. Vähemalt kõrgkooli lõpetajatel paistaks majanduskitsikusest väljumiseks tunneli lõpus päästev valgusekiir.
Kõrghariduse mittepooldajate arvates oleks tore kui Eesti täituks madala haridusega inimestega, kellel pole võimalik leida tööd kodumaal ega kes pole oodatud ka piiri taga.
Laste käteväänamine haridusteel algab juba põhikoolis, kust gümnaasiumi
pääsejaid jääb järjest vähemaks, sest õpetamise tase jätab soovida. Gümnaasiumis
ei saa paljud õpilased reaalainetest aru ja need, kellel kodus lisaabi pole võtta, jääbki aine arusaamatuks. Seetõttu jätavad paljud gümnasistid riigieksamid reaalainetes sooritamata. Alles ülikooli sisseastumisel selgub gümnasistil, et soovitud erialal on vajalik ka mõne reaalaine riigieksami tulemus, kuid sageli on siis juba hilja.
Et haridussüsteemi katastroofilise olukorra tõsidus jõuaks hariduse eest vastutavate riigiametnikeni, toon lihtsa prognoosi meditsiinialalt.
Kõrgeltharitud arstide arvu vähenedes võib ühel päeval juhtuda, et moodsas kaasaegses haiglas on üks arstikutsega arst, ülejäänud kohtadel töötavad ainult praktilise meditsiini kogemusi omavad töötajad. Arvan, et keegi ei taha meist minna meditsiinilist haridust mitteomava kirurgi juurde operatsioonile.
2006. a. aastal Elektroenergeetika Seltsi koosolekul väitis juba siis tollane Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmäe, et elektriinsenere ei jätku ja kui valitsus ja haridusministeerium midagi ette ei võta, on energeetikas katastroof käes.
Eesti Vabariigis ei tohi aeg haridusteel seisma jääda...
Eesti on väike riik ja tänased haridust piiravad lühinägelikud otsused võivad viia tulevikus pöördumatute tagajärgedeni.

12.nov.2008.a.
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
orig
 
Copyright © Majaleht 2007

admin