TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Maksude tõus pärsib majandust
 
Eestis toimuv majanduslangus on põrmustanud lubaduse saada meil viie rikkama riigi hulka. Kõige selle põhjuseks tuuakse puudujääke riigi rahanduses, mis on võimaldanud ka riiklikul tasemel halba äri ajada. Räägitakse küll, et iga äri ajamine on suur risk ja ilma riskita rikkaks ei saa. Riiklikul tasemel riskida on muidugi hea, sest äris kaotatud hiigelsummad maksab kinni maksumaksja, mitte valitsus. Näiteks 5.nov.2006.a. sõlmis tollane majandusminister Edgar Savisaar Jordaanias Eesti ja Jordaania vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, mille alusel hakkas Eesti suurim põlevkiviettevõte Eesti Energia tegema ettevalmistusi põlevkiviõli tootmise võimalusteks tasuvuseuuringuid Jordaanias, et teha koostööd energiaressursside arendamisel. Tänaseks on selgunud, et ekspertide soovitus investeerida Ameerika Utah` kui ka Jordaania põlevkiviprojektidesse oli põhjalikult analüüsimata ning investeeritud kümneid miljoneid ei tasugi ära ja riigiettevõttel Eesti Energial tuleb energiaressursside arendusse paigutatud raha nüüd korstnasse kirjutada. Siinjuures maksumaksjad tahaksid teada, kuidas oli ka võimalik maksta miljoneid nii väära nõuande eest ekspertidele, kes majandusministrile need kahtlased plaanid ette söötsid. Sellest järeldub, et projekti kulutatud miljonid olid ainult kogemuste saamiseks kuidas on võimalik „ põletada“ maksumaksja raha ja selle teo eest keegi ei vastuta. See läks Eesti riigile kalliks maksma. Valitsust ei huvita, kuidas niisugune rahapillamine ühiskonda mõjutab. Riigi rahakott ei ole põhjata ja selle täitmiseks tõstetakse makse, süüdistatakse seejuures selles nafta hinna langust ja arusaamatult “odavat elektrit“. Elektrit ostetakse vabaturult vabaturu hinnaga ja selle teevad Eestis kalliks kõrged lisatasud, mis piiravad oluliselt elektri tarbimist neil, kellede sissetulek on väike.
Viimastel aastatel on Eesti Gaas pidevalt maagaasi hinda langetanud ja maagaasi kasutajad on toasooja saamiseks hakanud rohkem kasutama maagaasi kui loodussõbralikumat kütteainet. Pärast maagaasivõrgu Eleringi omandusse saamist soovitas ka Taavi Veskimägi maagaasi soojatootmiseks rohkem kasutada. Kahjuks valitsus alustas aga samal ajal pikaajalise maagaasiaktsiisi määra tõstmisega. 24.sept.2015.a. toimunud Rohevik foorum 2015 „Elamisväärse ja kohanduva elukeskkonna planeerimine“, kus soovitustes toodi, et raha on vaja saada regionaalpoliitikate parandamiseks ja valitsused peavad seda toetama ja soodustama bioenergeetika arengut seni kuni tekkiv ärivaldkond hakkab tootma kasumit. Praegu on biogaas kallis ja ükskõik kui palju toetust maksumaksja rahakotist biogaasile välja pigistatakse, ei suuda see niipea võistelda loodussõbraliku maagaasiga. Kuid läbimõtlemata sammud energiapoliitikas, kus valitsus peaks doteerima konkurentsivõimetut bioenergeetikat, võivad lasta praegu hästi toimiva ja keskkonnale puhta maagaasi firma põhja.
Üha kasvavad energiahinnad, üha kasvavad ressursitasud ja kõrged maksud on sageli firmade töö lõpetamise ja investorite Eestist lahkumise põhjuseks.
 
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
tel. 58103202
29.02.2016.
Copyright © Majaleht 2007

admin