TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
 
Inimkond vajas oma eksistentsi jooksul peale päikesevalguse veel tehisvalgust. Tehisvalguse saamiseks on kasutatud peergu, rasvaküünlaid, petrooleumi-, gaasi- ja hõõgniitvalgusteid jne. 1865. aasta jõuluajal süüdati Tallinna Raekoja platsil esimene gaasilatern. 1882. aastal 4. septembril süüdati New Yorgis 400 Edisoni hõõglampi. Edison lubas tervele maailmale valguse anda ja see tal õnnestuski. Edisoni osaval juhtimisel suutis tema töögrupp välja arendada hõõglambi levikuks tervikliku tarnesüsteemi (parima generaatori ja elektrijuhtmete isoleerimise kvaliteetsed moodused). Thomas Alva Edison läks ajalukku kui elektripirni isa. Hõõglamp on meid teeninud laitmatult. Tänapäeval on õnnestunud hõõglambi eluiga väärisgaaside (argoon, krüptoon) abil oluliselt pikendada. 
.
Tänu odavatele tootmiskuludele on hõõglamp jäänud igale tarbijale taskukohaseks. Hõõglambi asemele pürgib halogeenlamp, kus klaaskolv on täidetud halogeengaasiga, mis võimaldab tõsta hõõgniidi temperatuuri ning mille tagajärjel pikeneb lambi tööiga ja paraneb valgusviljakus. Lähiaastatel saadetakse vana hea hõõglamp, mis on inimkonda 130 aastat laitmatult teeninud, ajalooprügikasti.
Turule on ilmunud valgust väljastav LED diood. Kuigi märge esimesest pooljuhi poolt emiteeritud valgusest pärineb aastast 1907, patenteeris vene teadlane Oleg Lossev alles 1927. aastal selle maailma esimeses LEDe puudutavas patendiavalduses kasutada seda valgustites. Esimene LED valmiski 1962 aastal ja selle tootmiseni jõuti alles 1968. aastal. Viimastel aastatel on LEDid valgusallikana tormiliselt arenenud. LED valgus saadakse pooljuhtkristallide ergastamisel elektrivoolu mõjul, mille tagajärjel nad kiirgavad erinevat värvi valgust. LED elemendid ei sisalda pliid, elavhõbedat ega kiirga infrapuna- ja ultraviolettkiirgust, süttib kiiresti , ei karda sagedast sisse-väljalülitamist, on põrutuskindel, keskkonnasäästlik, pika tööeaga ja puudub valgusvärelus. LED lambi oluliseks miinuseks on suur näivvõimsus ja kuumuse talumatus. Optimaalne kasutustemperatuur on –200C kuni +400C. LED lambi töötamisel liiteosa soojeneb ja selle jahutamiseks on lamp varustatud jahutusribidega, mille kaudu eraldab soojust ruumi. Mida võimsam lamp, seda rohkem soojust toiteosast eraldub. LED lamp on hõõglambiga võrreldes 80-85% säästlikum.
Euroopa Liit määrab tarbija huvides lampide kvalteedinõuded, mille alusel tuleb aastaks 2016 hõõglampide tootmine lõpetada.
Niisugune nõue on ennatlik, sest tänaseni ei ole veel head, vastupidavat ja tarbijale taskukohast asenduslampi välja töötatud. Pealegi on see vastuolus tänapäeva liberaalse turumajanduse ärieetikaga, sest konkurent (hõõglamp) surutakse sundkorras seadusega turust välja avades tee põhjendamatult kallitele LED-lampidele, mille reklaamitav pikk tööiga vastab siis pakendil toodule, kui lambi lubatud kasutustundide arv päevas ei ületa 2,7 kuni 3,4 tundi. Need päevas lubatud kasutustundide ajad on põhjamaades kasutamiseks liialt lühikesed. Niisuguseid lampe võiks kasutada kusagil lõuna pool, mitte meil põhjamaades, kus kunstliku valguse vajadus päevas on kordades rohkem.
Sügis-talvisel perioodil on meil elamutes vaja lambivalgust kasutada 8-9 tundi, välisvalgustuseks isegi 2 korda rohkem.
Samas tekitab tarbijale arusaamatust, miks tootjad on pakendile märkinud LED lambi tehniliste parameetrite selgituse nii pisikeses kirjas, et ostja peab selle lugemiseks luupi kasutama. See annab ostjale põhjust järeldada, et tegemist on võib-olla pettusega, et varjata toote halba kvaliteeti. Lambikaubanduses esinevat korralagedust ja kontrollimatust näitab see, et mõned LED lampide maaletoojad, kes toovad lampe Hiinast, saavad müüa lampe meil kauplustes ilma eestikeelse kasutusjuhendita, kuigi 1994. aastast kehtivas tarbijakaitseseaduses §3 on sätestatud , et müüja vastutab kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb.
Viimastel aastatel on turule paisatud palju uusi, kalleid LED lampe.
Toon näiteks paari LED lambi müstilise hinna. LED-lamp 7W, mis vastab hõõglambile 40W, on hinnaks 17,19 eurot ja LED-lamp10W , mis vastab hõõglambile 60W on hinnaks 37,7 eurot. Vastav LED-lamp maksab võrreldes vastava hõõglambiga ligi 30 – 40 korda rohkem. Kuna LED-lampide hinnad on väga kõrged, pole need paljudele tarbijatele taskukohased. Kui arvestada, et enamusel pensionäride pension ei ületa 300 eurot ja ka paljude töölkäivate inimeste kuusissetulek on väga madal, siis kulub neil ühe vähegi vasuvõetava LED lambi ostmiseks kuu sissetulekust üle 12%! Järelikult jääb hea LED lambi muretsemine vaesemale elanikkonnale ainult unistuseks, sest esialgne investeering on liialt kõrge.
Elektrienergia üha kallinev hind sunnib meid kõiki elektrit ja ka raha säästlikumalt kasutama, kuid kust kasutaja teab, palju tegelikult LED lamp elektrit säästabki, sest lambile on peale märgitud ainult LEDi võimsus, liiteseadme võimsus on arvesse võtmata. Arvesse on jäetud veel võtmata liiteseadme poolt, võrku genereeritav reaktiivvõimsus ja kõrgemad harmoonilised, viimased moonutavad voolu kuju, koormavad asjatult elektrivõrku, tekitavadenergiakadusid ja häireid teiste seadmete töös. LED lambi puhul on võimalik neid pahesid vältida, kuid see muudaks lambi tootmise veel kallimaks. Keelustatud hõõglambil eelnimetatud puudused puuduvad. Niikaua kuni LED lampe on kasutusel vähe, ei paista elektrivõrgus lambi poolt võrgule ja teistele tarbijatele tekitatavad kahjulikud mõjud välja, aga kui LED lampe hakatakse massiliselt kasutama on hilja ja võimatu midagi ette võtta.
LED lampide tehnoloogia areng on kiire ja kindlasti on lambi hiilgeaeg veel ees, seega tarbijal jääb ainult loota, et tema unistus LED lambi kasutamisel raha säästa saabub alles siis, kui toode odavneb ja kvaliteet paraneb.
 
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
18. mai. 2012.a.
 
Copyright © Majaleht 2007

admin