TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
 
Kui üks pool oma muredest inimkeeli räägib ja teine pool seda eirab, siis ei jää küll muud üle kui taevavägevad appi kutsuda. Just selline olukord kujunes Riia tänavaga piirneva endise taksopargi maa-ala detailplaneeringu avalikel aruteludel linnavalitsuses.

Ehkki planeering peaks olema ühiskondlik kokkulepe, mille saavutamiseks peaksid mõlemad pooled tegema järeleandmisi, ei taganenud linn küünevõrdki oma ambitsioonidest, vaid jäi arhitektuurikonkursi võidutöö «Kuppel» kiitmise juurde. Planeeringuga kaasnevad elanike probleemid jäid linnavalitsusele võõraks mureks.

On taunitav, et nii keskse ala puhul loobus linnavalitsus keskkonnamõjude hindamisest, piirdudes küllaltki pealiskaudse liikluskorralduse hinnangu, müra- ja saasteuuringutega. Kuhu aga jäi üsna väikesele alale koonduva suure inim- ja autohulga juures keskkonna taluvuse uuring?

Tihenev liiklus

Linn hindab hoonestuse atraktiivsust ja arhitektuuri omapära ning lahenduse terviklikkust koos maa-aluse parkimise korraldamisega, samas unustades, kui keerulisi probleeme on vaja lahendada turvalise liiklemise, inimeste privaatsuse ja sotsiaalse suhtluse tasandil.

Avalikel aruteludel ei saanud 37 inimest oma vastuväidetele ja ettepanekutele ammendavaid vastuseid. Eriti segaseks jäi inseneribüroo Stratum uuringus tulevaste liiklusprobleemide lahendus.

Nii mõnigi kodanik lootis oma kodukohast väljapääsemise lihtsustumist, nüüd jäi aga faktiks, et tipptundidel väljasõit kruntidelt Võru 9, 9a, 11, 15, 15a ja 19 muutub paigaldatava foori tööle rakendudes veelgi juhuslikumaks kui praegu. Juba praegu tipptun-didel autodest umbes Riia tänava liiklus aga pingestub nii Filosoofi kui Pepleri tänava fooride all ja annaks jumal, et see täielikult kokku ei jookseks.

Tahan linnasakstele meelde tuletada, et linn pole üksnes majad ja rajatised. Linna põhiväärtus on inimesed ja linnavalitsus peab kõigepealt hoolitsema oma kodanike käekäigu eest.

Kehtestatud detailplaneeringuga on aga mindud kaaslinlaste kõige hingelähedasema, privaatsuse kallale, millega kaasneb veel kinnistute, Filosoofi tänava miljööväärtuslike ja Era tänava muinsusväärtusega hoonete hinna ja heaolu langus.

Privaatsus ohus

Tänapäeva kinnisvaraturul on üks hinda määravaid tegureid just kinnistu privaatsus, sest materjalide hinnad ja tööde eest makstav tasu on ammugi jäänud teisejärguliseks. Kahjuks vaatavad linna planeeringute koostajad ja suunajad just eluaseme privaatsusele läbi sõrmede.

Suurema privaatsuse tagamiseks on küll kavandatud väikeelamute ja tornide vahele rajada kõrghaljastus. Kui sinna istutataks lõunamaised kiiresti sirguvad bambused, võiks ju loota kiiremat mõju, meie oludes võtab aga puude vaatevälja piirava kõrguseni kasvamine aega aastakümneid.

Pealegi võib tulevikus saada sellest hekist sotsiaalne tüliõun, sest puudel on halb komme lehti maha ajada ja seda mitte alati omaniku krundile.

Iga asjapulk tahab olla otsustaja ja oma märgi maha jätta. Läbi aegade ongi nii kujunenud, et meil on ühe linnapea nimeline «purre», A-tähega jalakäijatesild, ja ühe abilinnapea eestvõttel rajatud prospekt kesklinnas, mis materjalide õnnetu hanke tõttu hakkas juba mõne kuu pärast lagunema. Linna arhitektuurile on aga hindamatu panuse andnud vaid üks mees – Arnold Matteus.

Ka nüüd tekib küsimus, kas taksopargi maa-alal perimetraalselt asetsevad kõrged hooned sobivad olemasolevasse ansamblisse.

Hiired uru lävel

Kas see kuppel või teisisõnu katus ei varja ära naabruses elavate linlaste valgust ega mõju nagu sea seljas sadul? Või tahab linnaarhitekt Tiit Sild jäädvustada end kohalike elanike vastuseisust hoolimata kui esimeste astmeliste korrustornide püstitaja?

Kindlasti on need tänapäevaselt uudsed ja paljude silmadele isegi superkenad, aga mida arvavad neist inimesed, kes seadusejärgses õigustatud ootuses on rajanud oma madalad eluasemed ning on seal elanud juba aastakümneid varem.

Need inimesed on siis kui hiirekesed oma uru lävel, kes, pead kuklas, on sunnitud imetlema pealesunnitud toredust ja tunnevad ebamugavust teadmisest, et kusagilt ülalt jälgib keegi nende iga liigutust.

Arvan, et linna reformijatest kitsal ringkonnal pole mingit õigust jalge alla tallata linnakodanike arvamusi ja ettepanekuid. Linnaosade eluolu ja saatuse otsustamisel peab kaalukam sõna jääma ikkagi asumi elanikkonnale.

Või on tänasel linnapeal tõesti tõsine plaan Tartust suurlinn teha, nagu ta ametisse astumisel oma plaane tutvustas. Suurlinna ehitamise edukus sõltub aga sellest, kui kiiresti saab aedlinnadesse buldooserid sisse ajada ja sealne «kõdu» kokku lükata, et ehitada asemele suured korterelamud. Kas nii kujutabki linnapea ette tänapäeva väikest rohelist Tartut tuleviku suurlinnana?
 
Postimees, 15.12.2008

Ants Kask, linnavolinik, volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liige (IRL)
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
orig
 
Copyright © Majaleht 2007

admin