TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Kas hävitame ahikütte!
 
Eesti asub külmas kliimas ja inimeste ellujäämiseks on olnud juba iidsest ajast tähtis koht kodudes sooja saamiseks ahiküttel, kus soojuse tootmiseks kasutati puitu. Juba vanasti oskasid õppinud pottsepad ehitada ahjud nii, et kolle oli nii pikk, et pärast küttepuude paigaldamist jäi küttepuude järele tühja ruumi, kus toimub põlemisgaaside täielik põlemine ja õhu saastamine oli minimaalne. Ahju tuleb kütta kuivade puudega ja ei tohi toppida sinna plastikut ega muud rämpsu, mis saastaks keskkonda, siis tekib põlemisel kahjulike ühendeid üsna vähe. Ahiküte on loodussõbralik, ökonoomne ning seda saab kasutada igas kriisi olukorras ja isegi siis, kui elektrit ei ole. Eestis olevat ligi 400000 ahju. Ahikütteks jagub Eestis metsa küllaga. Kahjuks Brüsselis keerleb juba mõte keelata ahiküte, see saastavat keskkonda.
Ometi on nii, et kuiva küttematerjali ja õige põlemise korral võib põlemistemperatuur koldes ulatuda ligi 900 oC, ja niisugusel põlemisel tekib kahjulikke ühendeid üsna vähe.
Nüüd on ka Eesti uuringutes selgunud, et peale autoliiklusest tuleneva keskkonnasaaste võib ka ahiküte õhku saastada. Kas tõesti on see kaudne vihje ahikütte maksustamiseks ja pelleti küttele üleminekuks. Ahikütte kasutajate survestamise kaugeesmärgiks on sundida ahikütte kasutajaid täiendavalt oma niigi kasinat rahakotti tühjendama ja investeerima ning liituma praegu alakoormatud kaugkütte firmade soojatorustikuga. Iga põlemine saastab mingil määral keskkonda. Eriti saastab keskkonda kivisöe põletamine, kuid viimasel ajal seda väikeelamute kütteks kasutatakse harva, sest toasooja saamiseks on leitud teised küttevõimalused nagu puit, turvas, pellet, vedelkütus, maagaas, maaküte jne. Siinjuures tekitab arusaamatust valitsusel võetud seisukoht sundida maagaasist toasooja tootjaid maagaasist loobuma ja soovitatakse kasutada kütteks pelletit. Kahjuks pelleti põletamine paljudesse elamutes pole võimalik, rääkimata siinjuures veel korteritest, kus samuti puudub selleks ruum. Segadust tekitab siinjuures Eesti Energia kontserni kuuluv Elering, ostes 2015.a. Eesti Gaasilt maagaasi põhivõrgu, kuid samas soovitatakse elanikel loobuda maagaasi kasutamisest toasooja saamiseks?
Tegelikult paistab, et riik püüab leida võimalust ahikütte kasutajailt kasvõi pisutki raha kuidagi kätte saada. Tarbijailt raha kättesaamiseks on energia jagamine ja maksustamine muutunud riigi prioriteediks. Ükskõik millist energia liiki toasooja saamiseks hakkab lõpptarbija kasutama, tõstab riik temale maksukoormust.
Meelest ei lähe elektri hinnakarussell, mis algas 1985.a. kui Eesti Energia väljastas lube elektriküttele ja soojaveevarustusele hinnaga 1 kop/kWh ja meelitas sellega tarbijaid elektrit soojatootmiseks kasutama. Heausksed lõhkusid siis maha puukütteahjud ja läksid üle keskkonda säästvale elektriküttele. Seda lõbu said nad kasutada mõne aasta kuni Eesti Energia tõstis elektri hinda. See aga sundis soojatarbijaid järjekordselt elamute kesküttesüsteemi elektriküttelt ümber ehitama tahkekütusele. Paljud hakkasid siis kasutama soojatootmiseks kas vedelkütust või maagaasi. 1992.a. tõusis maagaasi kuupmeetri hind aga nii kõrgeks, et enamus tarbijaid lõpetasid kodudes maagaasi tarbimise. Ajapikku inimeste sissetulek tõusis ja nad hakkasid uuesti maagaasi kütteks kasutama. Nii toimub pidev tõmblemine toasooja tootmisel. Viimastel aastatel on Eesti Gaas langetanud korduvalt toasooja tootjatele maagaasi kuupmeetri hinda ja võrgutasusid, kuid valitsus lisas kohe kordades maagaasile aktsiisimaksu. Nendele majaomanikkudele ja korteriühistutele, kus toasooja saamiseks mindi üle erimärgistusega kergkütteõli kasutamisele, lõpetas riik alates 01.012015 aastast soodustuste tegemise ja maksustas selle diiselkütuse aktsiisimääraga.
Valitsus võiks samas suhtuda ahi- ja õliküttest toasooja tootjatesse inimlikult ja leevendada nende muresid võimaldades neil siis soodsa hinnaga elektrikütet kasutada, võimalusi selleks on küllaga. Elektrilevi peaks vähendama võrgutasusid vähemalt 50%, mis võimaldaks ahi- või õlikütte asemel kasutada elektrikütet. Praegu kasutusele võetud ja palju kiidetud soojuspumbad ning maakütteseadmed tarvitavad samuti märkimisväärselt elektrit. Eriti annab see tunda külmal ajal. Võrgutasude vähendamisel oleks nende seadmete kasutamine palju efektiivsem, seega ka taskukohasem suuremale elanikkonna grupile. Elektri hinda ei saa vaadelda eraldi ilma võrguteenuse tasudeta ja kiita seejuures, et elekter on meil üliodav. Tegelikult ei ole see nii, sest võrguteenuse tasu koos lisanditega on praegu kaks korda kallim kui elektrienergia hind.
Liitumistasusid tuleks tunduvalt vähendada, et elektritarbijaid rohkem juurde saada, mitte uusi elektritarbijaid eemale peletada. Praegune jõhker nõue lasta tarbijal oma kulul oma majapidamise juurde ehitada elektriliin ning pärast nõuda selle liini kaudu elektri edastamise eest veel kõrget võrgutasu.
Ahiküttega kaasnev toasoojus on juba ammustest aegadest olnud kõige tervislikum. Keskkonda saastavat viga ei tule otsida ahiküttest, mis kuiva puudega kütmisel küll ei saasta.
Tegelikult saastab keskkonda tänavatelt ja maanteedelt kehvast asfaltkattest õhku paiskuv tolm, mida inimesed sisse hingavad. Eriti tuntav ja ka silmale nähtav mustus paistab eriti välja kevadel, kus iga auto taga kerkib õhku tolmupilv, kuna talvel teedele puistatud liiva koristamine venib.
Siis kattuvad tänavate ja maanteede ääres olevate elamute aknad kiiresti paksu tolmuga ka südalinnas, kus hooned on kõik tsentraalküttel!
 
Jüri Laurson
Elektriinsener
27.aug.2015.a.
Copyright © Majaleht 2007

admin