TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
 
orig
 Uue ajutise koalitsiooni kokkuklopsimisel lubati algul rahvale, et hinna tõusu ei tule. Vaevalt said aga uued ministrid paika kui algas seaduste ümbermuutmine ja aktsiiside tõus. Uute ministrikohtade ja suurte lubaduste täitmiseks tekkis riigieelarves suur rahapuudus. Eelarve päästmiseks suruti riigikogus k.a. 1. juulil läbi tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning vedelkütuse erimärgistamise muutmise seadus. Vahevalitsus on ikka väga inimvaenulik kuna läheb toasooja tootmiseks maagaasi ja erimärgistusega kergkütteõli kasutajate rahakoti kallale. Alates 1. jaan. 2015 tõuseb maagaasi aktsiis 20% ning aastatel 2016 ja 2017 täiendavalt 20%, seega kolme aastaga 60%.
Kergkütteõli kasutajaid aga ootab järgmisel aastal 38% hinna tõus, mistõttu tuleb toasooja eest hakata maksma 38% enam. Samas soovitab valitsus vahetada õliküttekatlad välja kohalikul kütusel töötavate katelde vastu.
Eriti soovitatakse kohalikul taastuval kütusel töötavaid pelletkatlaid. Tundub, nagu oleks riigil eriline huvi seista pelletkütuse müüjate ja pelletkatelde tootjate ärihuvide hea käekäigu eest. Samas unustatakse, et katelde väljavahetamine on kallis lõbu ja igas asukohas pole võimalik olemasolevat vedelkütuse katelt pelletkatlaga asendada. Katlavahetus koos paigaldusega on väga kulukas ja pellet juba praegugi kallis ning muutuva kütteväärtusega, mis sõltub puidust. Ei oska ette arvata pelletikütuse hinda kui nõudlus veelgi suureneb. Pealegi on vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus suurim lollus ja eluvõõras, mida vahevalitsus julgeb teha ajal, kui maailma õliturul hinnad aina langevad. Soomes on kütteõli kasutajatel toasoe seetõttu tunduvalt odavnenud.
Siinjuures paneb imestama artiklis „Keskerakond nõuab õlikütte omanikele halastust“, kus toasooja lisamaksustamist on rahandusministeerium selgitanud sooviga karistada raiskavaid kütmisviise. See näitab rahandusministeeriumi äärmist jõhkrust ja ülbust toasooja tootjate üle. Samas unustades, et soojatootjad peavad ellujäämiseks pidevalt oma kütmisviise ja kütteseadmeid kaasajastama.
Küttehindade tõus pigem vähendab toas temperatuuri, mis sageli on haiguste põhjusteks.
Maagaasi hinna tõusu põhjendatakse Gazpromi kõrge hinna tõttu ja seetõttu tõstetakse maagaasi hinda aktsiiside näol, et maagaasi tarbijad läheksid üle teistele kütteviisidele.
Energiaekspert Andres Mäe avaldas PM artikli „Kes vajab regionaalset maagaasiterminali?“,
kus väidab, et „ Klaipeda LNG terminali olemasolu tõttu saab Soome lahe äärde kavandatud ja lisa-tarnekanalina mõeldud regionaalne terminal tulla planeeritud võimsusega vaid juhul, kui suureneb maagaasi tarbimine Soomes, Eestis ja Lätis, vastasel juhul tuleb leppida alakoormatusega“. Tekitab segadust, miks meie majandusmehed tõstavad siis maagaasi hinda aktsiiside abil eesmärgiga, et tarbijad loobuksid maagaasi tarbimisest ja läheksid üle kohalikule kallile pelletikütusele. Kerkib küsimus, milleks EV püüab igati osta maagaasivõrku, kui kõrge gaasihinnaga sunnitakse gaasitarbijaid gaasiküttest loobuma?
Kui tarbijat sunnitakse gaasiküttest loobuma, siis vaevalt hakkab ta edaspidi küttesüsteemi üle viima uuesti gaasile. Kiisal asuvad avariielektrijaamad kasutavad Gazpromi maagaasi. Mis juhtub aga siis kui Venemaa keerab gaasikraani kinni! Kuna meil puudub omal LNG terminal, on energiajulgeolekuga jokk. Diiselkütus elektritootmiseks on samuti väga kallis.
Kui arvestada keerulist geopoliitilist olukorda ja energiamajanduses lõputut tõmblemist, siis pole vaja imestada, et vähegi hakkajad inimesed lahkuvad Eestist stabiilsematesse riikidesse, kus kord vastuvõetud seadusi ei saa muuta vastavalt võimuletulnud parteide unelmale, austatakse kodanikühiskonda.
 
10.11.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
Copyright © Majaleht 2007

admin