TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Energiadieet pärsib Eesti majandust
 
Euroopa Liidu poolt kehtestatav energiasäästu sanktsioon tabab meie majandust allapoole vööd. Brüsseli valgekraed peaksid arvestama liikmesriikide piirkondlikke iseärasusi ja arengut. Samuti on teada, et Euroopa Liidu direktiivid on soovituslikud, seega ka direktiiviga nõutav 7,1 teravatttunnine energiasääst 2020. aastaks. Kahjuks on see nõue meile kohustuslik ja energia tarnijail tuleb igal aastal säästa 1,5% lõpptarbijale müüdavast energiast.
Niisugune säästu realiseerimisnõue annab muidugi võimaluse maksude ja aktsiiside näol riigi kasinat rahakotti täita. Kahjuks säästutuhina tulemusena nõrgeneb meie riigi jätkusuutlik majanduse areng ja planeeritav sääst võib jääb saamata. On unustatud, et Euroopa Liiduga liitumine ei toimunud puhtalt lehelt . Eestis oli juba enne liitumist rajatud elamufond, bürood ja tööstushooned, mis olid vastu võetud vastavalt ehitusajal kehtivatele seadustele. Igale omanikule on selge, et paljud vanad majad ja ka kaasajal ehitatud suurte klaaspindadega büroo- ja õppehooned vajavad energia säästmiseks soojustamist. Uute kaasajal ehitatud hoonete puhul jääb aga arusaamatuks, kus olid tellijate silmad siis, kui neile klaasist õhulosse projekteeriti ja ehitati.
Säästukohustusel on unustatud, kuidas on võimalik säästunõuete täitmisega toime Eestis peaaegu 250000 inimesel, kes elavad vaesuse piiril või alla selle, kelle kuu sissetulek ei ületa kuus 320 eurot pereliikme või sageli pere kohta. Niisugune sissetulek ei võimalda hooneid soojustada vastavalt Brüsseli säästusoovile. Järelikult paljusid omanikke takistab vaesus hooneid energiatõhusaks muuta. Väike sissetulek annab võimaluse neil inimestel hoida vaevalt hinge sees, kuid oma elamu või korteri energiasäästlikumaks muutmise jaoks neil lihtsalt raha ei jagu. Ka pangad ei anna madalapalgalistele laenu, sest nad ei ole võimelised raha tagasi maksma.
Ilma hooneid soojustamata pole reaalselt võimalik tulemuslikku kokkuhoidu saavutada. Hea on, et on olemas võimalus saada majade soojustamiseks Kredexi toetust. Kahjuks ei ole Kredexi toetus püsiv, vaid projektipõhine. Kredexi toetus peaks olema püsiv.
Praeguste teostamatute säästunõuete, kõrgete maksude ja üha kasvavate aktsiiside tõttu energiasäästu eesmärki pole võimalik saavutada.
Eesti riigi suhtumine energia lõpptarbijasse peegeldub elektri hinnas. Eestis toodetakse elektrienergiat ligi 1,5 korda rohkem kui tarbitakse. Eesti Energia on 100% riigile so rahvale kuuluv energiahiid, kuid on arusaamatu, et börsilt ostes elektri hind Eestis on kõrgem kui Lätis. Kuidas see on võimalik? Mõlemad riigid ostavad elektrit vabaturult ja Baltikumi piirkonnas peaks olema kõigil üks hind.
Järelikult Eesti Energias ei tegelda elektri müügiga. Samas leidub Läti elektrimüügimehi turu haaramiseks igas suuremas kaubanduskeskuses, kus sõlmivad soodsa tariifiga elektrilepinguid, eesmärgiga haarata rohkem tarbijaid, arvestusega teenida kasumit käibelt. Samas Eesti Energia müügimehi pole kusagil näha. Järelikult elektri hind koos võrgutasude ja aktsiisiga on sedavõrd kõrge, et pole vaja rabeleda, sest kasum on isegi suur. Ometi on võimalik jõude seisvate liinide kaudu rohkem müüa ja seeläbi võrgutasusid alandada. Meediast on teada, et Rootsi ja Soome vähendavad tunduvalt võrgutasusid. Tarbimise suurendamise vajadusest on vihjatud ka Eestis jõude seisvatele võrkudele. Eesti Energia Elektrilevi OÜ peaks ärkama ja tegema kõik, et elektrit hakataks rohkem tarbima. Selleks on võimalusi küllaga. Tegelikult maainimesel ja väikese peakaitsmega lõpptarbijal polegi võimalik tarbimist suurendada, sest liitumistasud on kõrged ja planeeritud on tasusid veelgi tõsta. Valitsus võiks ka aru saada, et tänapäeval ilma elektrita elu on mõeldamatu.
Praegu kuuleme valitsuse väiteid, et vene maagaasi kütteks kasutamisest tuleks loobuda. Selle saavutamiseks tõuseb jaanuarist maagaasiaktsiis ja edaspidi veelgi. Kahjuks maagaasile alternatiivi ei osata pakkuda. Tegelikult on selleks olemas Juhan Partsi ajal palju halbu sõnu saanud Aovere uus elektrijaam, mis võiks töötada taastuvenergial. Riik peaks energiatarbijaid raskel ajal kaitsma. Majandusministeeriumil tuleks teha kalkulatsioon ja müüa maagaasist loobujatele elektrit kütteks maagaasist saadava energia hinnaga, kus 10 kWh-le vastaks 1m3 maagaasi hind. Talv on tulemas ja selle vastuvõtuks peab valmis olema. Tarbija vajab energiajulgeolekut. Maagaasil töötavad elektrijaamad ja katlamajad paljukiidetud energiajulgeolekut ei kindlusta.
 
22.09.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
Copyright © Majaleht 2007

admin