TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Ants Kask: kas mõistus võidab?
22.04.2008 00:01
Ants Kask, Tartu Majaomanike Ühingu juhatuse liige, linnavolinik (IRL)
 
Maamaks on linnavalitsusele hästi laekuv eelarve täitmise vahend ja raske on sellest loobuda, olgugi et maks on ülekohtune majaomanike suhtes. Kogu Eestimaa koduomanikud on tõusnud tagajalgadele ja karta on, et maamaksu teema püsib päevakorral seni, kuni elamumaa maks kaotatakse.

Lähemal ajal on oodata uut korralist maade hindamist. Suurele osale väiksema sissetulekuga koduomanikele, eriti aga pensionäridele, oleks katastroofiks, kui hinnatakse juba kasutatud tsonaalse turuhinna määramise meetodil.

Viimaste aastate maadega spekuleerimine ja kinnisvarabuum on viinud mõnede piirkondade maahinnad lakke ja kui võtta aluseks need
 
orig
kümme või rohkemgi kordi tõusnud turuhinnad, siis ei jää paljudel põlistel koduomanikel üle muud kui võtta oma seitse asja ja hooned maha müüa.

Kius või eluküsimus

Meenub Tartu ühe eelmise, vahepeal peaministriks saanud linnapea ütlus: ega majaomanik olla pole kohustus, kui te ei saa hakkama, siis minge minema. Pärast teda on sama joont ajanud mitmed teised linnavõimu esindajad.

Samamoodi küüniline on riigikogulase Jürgen Ligi väljendus: maa on piiratud ressurss ja selle hoidmise eest on kõikjal kombeks pisut maksuga kiusata. Kuidas saab see olla vaid pisike kiusamine, kui ka kasinast sissetulekust peab maksma tuhandetesse kroonidesse ulatuvat igavest maarenti!

Kui rikastele on maamaks tõega ehk pisike kiusamine, siis vaesemail on oht kodust ilma jääda – sotsiaalsest õiglusest pole siin juttugi. Ka mõnesajakroonine maamaksutoetus pensionäridele ei korva alusetult makstud tuhandeid.

Selles on aga härra Ligil tuline õigus, et maad pole meil kusagilt juurde võtta. Pigem peame nentima, et auväärsete poliitikute saamatuse tõttu oleme osast Eestimaastki ilma jäänud. Samuti võiks riigikogu liige teada, kui palju on riigil otstarbeta seisvat reformimata maad, mille saaks kasutusele võtta, selle asemel et heaks kiita omavalitsustele antud õigus juba kasutusel elamumaad maksustada.

Kunagi oli maa tootmisvahend. Tänapäeval on see funktsioon jäänud ärimaale, mille maksustamine on igati seaduspärane. Ettevõtja ei maksa ju maamaksu oma taskust – see kantakse kui üks kululiik toodangu omahinda ja kaudselt maksab selle kinni toodangu tarbija.

Kodud turule

Elamumaa ei ole tootmismaa ja selleks ei tee seda ka mõne porgandi- või sibulapeenra olemasolu koduaias. Elamumaa, kus asuvad hooned ja aiad, on juba kinni makstud nii omanike esivanemate poolt kui ka taasiseseisvumisaja erastamise käigus.

Kui elamumaad üldse maksustada, siis erastamise hind võikski olla maksustamise aluseks, mitte aga hindajate määratud ja spekulantide üleskrutitud oletatav turuhind. Maa on muutunud teatud rühmale kodanikele tulusaks kaubaartikliks, kuid seega ei täida maa enam oma põhifunktsiooni, st olla koduks.

Saan aru, et igal asjal ja teol on hind, ja ka maal kui kinnisvaral on see olemas – hind kujuneb omandamise-ostmise teel.


Viis aastat tagasi tehti andestamatu viga, kui kõigi maatükkide hindamise aluseks kuulutati turuhind ja seda mitte igale maatükile eraldi, vaid piirkonniti ja tsonaalselt. Sellega tehti karuteene neile põliselanikele, kelle kodud asusid ahvatlevates piirkondades ja kus maaga äritsejad lootsid saada ja saidki suurt kasu.

Turuhind tekib pakkumise ja ostmise käigus ning selgub siis, kui tehing on tehtud. Seega on maal ostu-müügilepinguga fikseeritud turuhind tõesti olemas. Mida aga ei müüda ega osteta ning ei kavatsetagi müüa, sellel ei saa olla ka mingit turuhinda.

Seega pole maa hindamisel võimalikki määrata objektiivset turuhinda. Just siin eksivadki võhiklikud maksukehtestajad turumajanduse mõiste ja reeglite vastu ning osutuvad kaasaaitajaks maaga spekuleerimisele, kaudselt ka väljapressijaks.

Kroonidel koht olemas

Majaomanikud kulutavad oma elamutele ja iluaedadele, suurendades sellega kinnistute ning piirkonnagi väärtust, kuid ega seepärast pea linnavalitsus lõikama põhjendamata kasu maamaksu kehtestamise või tõstmisega. Oma hoole ja rahaga ilu loomine on kodukaunistajatele justkui karistuseks.

Õigem on maamaksuks minev raha omanikule jätta, et ta saaks seda kasutada oma majapidamise korrastamiseks. See aitaks kaasa kampaaniate «Piirded korda!», «Kaunis kodu» ja «Kaunite värvide linn» paremale korraldamisele, sest omanikud ei peaks ootama linna toetust kui jumala armuandi, vaid saaksid rohkem loota iseendale.

Või oleksid need kroonid majaomanikele hoopis väikeseks kompensatsiooniks linna tänavate aasta ringi koristamise ja lumest rookimise eest, kuni ka see teoorjuslik koormis kaotatakse.

Eriti on iga lisakroon vajalik miljööväärtuslikes linna-osades, kus omanikel pole lubatud suuremaid kinnistuid tükeldada ja kus ka pensionäri maamaksusoodustus ei vähenda oluliselt väljaminekuid.

See oleks linnavalitsuse ilus kingitus neile miljööväärtuslike asumite koduomanikele, kes praegu peavad külaliste ees punastama oma abituse pärast kodu renoveerimisel. Tartu võiks olla esimene linn Eestimaal, kus koduomanikud maamaksu ei maksa.
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
orig
 
Copyright © Majaleht 2007

admin