TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
 
Eesti energiajulgeoleku ja riigikatse alustalaks on haridus, mis algab lastest.
Tänapäeval algab lastele alghariduse andmine juba lasteaias. Kahjuks kõrged lasteaiatasud ei võimalda väikese kuusissetulekuga peredel lapsi lasteaeda panna. Kas tõesti neil lastel puudub võimalus kooliteed alustada, sest esimesse klassi pääseb katsete alusel. Aeg, kus esimeses klassis kooliteed alustati tähtede ja numbrite õppimisega on tänapäeval möödas.
Kui uskuda riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe (SDE) Heljo Pikhofi poolt toodud andmeid ajalehes Postimees 18. juunil 2014 artiklis „Naist sunniga sünnitama ei pane“, kus lapse peale kuluvat keskmiselt 280 eurot kuus, eri vanuses erinevalt: pisut üle 400 euro imikueas ning veelgi rohkem 18-19 aastase puhul. Keskmiselt on kõige vaesemad, kuni 306 eurose kuusissetulekuga pered leibkonnaliikme kohta, ja kõige rikkamad, üle 4000 eurose kuusissetulekuga ühe pere liikme kohta. Samas mainitakse, et riigi, omavalitsuste ja kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama laste saamist, et lapsed kasvaksid inimväärsetes tingimustes ja saaksid hea hariduse. Paraku on need ilusad sõnad, mis ei lähe (SDE) tegudega kokku. Näiteks 1. septembrist tõstab Tartu linnavalitsus, kuhu kuulub ka SDE erakond, lasteaiakoha tasu 53,25 eurole, mis moodustab 15% alampalgast ja jaanuarist tõuseb see 58,50 eurole.
See tähendab, et vaeste vanemate lastel pole võimalik lasteaeda pääseda, seega edaspidi praktiliselt üldse kooliteed alustada kui nõutavaid katseid ei soorita. Tundub, et meie praegune hariduspoliitika on kreenis ja ei taga rahva taastootmist ega püsimajäämist ja ei pidurda noorte perede väljarännet. Kuigi laste arv aasta-aastalt väheneb, ei jõua omavalitsused nendelegi lastele vajalikke lasteaiakohti kindlustada. Aina lubatakse, kuid lubadustest kaugele pole jõutud. Paistab, et lasteaiakohtadega jõutakse meil ühele poole siis kui lapsi enam peale ei sünni. Praeguse haridussüsteemi järgi peaks laste haridustee algama lasteaiast, mis käib sageli üle jõu omavalitsustele. Esimesed haridusteel kemplemise viljad on tänavuseks valminud, võimekaid tudengeid on tänavu vähem kui ülikoolis kohti ja haridusministeerium ennustab sama tendentsi jätkumist.
Põhiseaduse järgi on perekond riikliku kaitse all. Seega tuleks aru saada, et lapsi ei kasvatata ainult endale, vaid see on põhiväärtus, kellest sõltub riigi julgeolek.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele ja see on õppemaksuta. Jääb arusaamatuks, miks peaks lasteaiakoha eest üldse tasuma kui laste haridustee algab lasteaiast. Ei maksa ju koolis ega ülikoolis õppija kohamaksu. Kuidas on võimalik põhiseaduses ettenähtud tasuta haridust nii väänata, et koolieelne haridus lasteaedades on tasuline.
 
09.07.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
Copyright © Majaleht 2007

admin