TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
 
Elekter on kaup ja müüdava elektrikoguse mõõtmiseks on lubatud kasutada kontrollitud elektriarvesteid... Seda nõuab ka mõõteseadus. Arvesteid tuleb perioodiliselt kontrollida, kuna elektriarvestite näitude järgi toimub elektrihinna kujundamine, kadude arvestus , elektrimüüja ja ostja vaheline rahaline arveldus. Elektroonseid arvesteid tuleb kontrollida 16 aasta ja vanu stagnaaegseid kettaga elektrienergia arvesteid 12 aasta tagant. Stagnaajal olid kontrollimise tähtajad arvestitel kordi lühemad. 
orig
Elektrituruseadus §67 paneb võrguettevõtjale kohustuse tagada tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuetekohaste mõõteseadmete abil. “Pealtnägija” tõi päevavalgele pommuudise kui avalikustas, et Eesti Energia lubab jätta 65 tuhat arvestit kontrollimata, kuigi need ei ole nõuetekohaselt taadeldud. Jahmatama paneb, et veebruaris kehtima hakanud salajane töökorraldus lubab kasutada taatlemata arvesteid kui aktiga fikseeritud arvesti viga ei ületa 50%. Varem kehtinud “Elektriseadmete ehituse eeskirjade” järgi oli vanade aktiivenergia arveldusarvestite täpsusklass 2. Kaasaegsete elektroonsete elektriarvestite täpsusklass on kliendile teadmata ja nende töö õigsust kliendil kodus võimatu kontrollida.
Vanade arveldusarvestite taatlemata jätmisega rikkus Jaotusvõrk teadlikult mõõteseadust, elektrituruseadust ja konkurentsiseadust. “Pealtnägia” saatest selgub aga, et seaduse rikkumine ei olnud Jaotusvõrgu juhi ainuisikuline väljamõeldis ,vaid see oli kooskõlastatud kõikide instantsidega , kes ettevõtte tegevusvaldkonda reguleerivad . Konkurentsiamet peab kontrollima Jaotusvõrgu tegevust vastavalt seadusele , kuid ei kontrollinud. Muidugi pidas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots niisugust seaduserikkumist 21.sajandil absurdiks ja ütles, et kuuleb sellest alles
“Pealtnägija” saates. Tuleb välja, et oma tegevusetusega pettis riigiettevõte Jaotusvõrk kõiki kliente, sest elektrienergia kui kauba mõõtmine oli puudulik, mis ei võimaldanud võrguetevõttel tegelikku elektritarbimist ja kadusid määrata ja seega reaalset elektrihinda kujundada. Vanad taatlemata elektriarvestid eksivad üldjuhul kliendi kasuks ja põhjustavad sellega suuremaid kommertskadusid. Korras taadeldud arvestid oleksid kindlasti kindlustanud suurema kommertskäibe ja seega võimaldanud k.a.1. augustil suurema elektrihinna languse. Eesti Energial aga kulus kogu aur ära finantsprobleemide lahendamisele, unustades seejuures, et vaja oleks tulnud eraldada raha Jotusvõrgule elektriliinide korrastamiseks ja taatlemata mõõtesüsteemide väljavahetamiseks.
Uskumatu, et kõike seda tegevust vaatas pealt Eesti Energia sisekontroll. Kas niisugust sõnakuulelikku, formaalset sisekontrolli on üldse vaja ? Kuna EE on riigiettevõte, siis tuleks sisekontroll allutada näiteks riigikontrollile või mõnele teisele pädevale sõltumatule institutsioonile.
Energiagigandi ülbust ja karistamatust näitab tõik, et kohe peale pettuse avalikustamist pöördus Jaotusvõrk majandusministeeriumi poole pikenduse taotlusega muuta elektriarvestite taatlemise määrust nii, et vanu arvesteid oleks lubatud kasutada aastani 2013 . Majandusministeerium tegi õigesti kui ei rahuldanud seda taotlust, vaid nõudis koheselt alustama taatlemata arvestite väljavahetamist.
Konkurentsiameti peadirektori jutust selgub, et kõik mõõtmisega seotud kulud peaksid olema elektrihinna sees, kuid tegelikkuses see nii päris ei ole. Nii sisaldavad
kodukliendi hinnapaketid KODU 3, KODU 4 ja KÜTTEPAKETT võrguteenuse mõõtesüsteemi tasu 24,66 krooni /kuus. Selgusetuks jääb, millist võrguteenust selle eest osutatakse. Aastas peavad eelnimetatud kliendid maksma peaaegu 300 krooni.
Kui aga arvestada, et elektroonsete arvestite taatlemisperiood on 16 aastat, siis maksab klient selle perioodi jooksul arvesti eest Jaotusvõrgule 4800 krooni. Praktiliselt on see renditasu, kuigi arvesti hind on elekrihinna sees.
3-faasilise elektriarvesti maksumus OÜ Jaotusvõrgu teenustöö kalkulatsiooni
nr. 160129 põhjal on 599 krooni seega maksab klient taatlemisperioodil 8 kordselt arvesti kinni. See on tõesti hea äri ja selle eest ei tasu enam arvestit uuesti taadelda, vaid võib uue kontrollitud arvesti paigaldada. Arvesti paigaldamise eest võetakse 300 krooni, programmkella paigaldamise ja programmeerimise eest 200 krooni ja vana arvesti demontaazi ja lattu viimise eest 500 krooni – kokku 1599 krooni + käibemaks. Täitsa absurd, sest arvesti kuulub ju müüjale. Lisateenuste hinnad on samuti alates 01.08.09 jahmatavalt tõusnud. Näiteks maksab nüüd kliendil tarbimiskoha sisselülitamine mõõtepunktis 24 tunni jooksul peale võla tasumist 2220,67 krooni. Kuna Eesti Energia on teenustööde hinnad kõrgeks puhunud, siis selle lummuses pole ime, et arveldusarvestite taatlemiseks ja liinide remondiga ei ole tarvidust intensiivselt tegelda. Praegu ühendatakse sageli liituja korras elektripaigaldis tehniliselt nõuetele mittevastava elektriliini toitele. See kehtib eriti n.n. vanade elektriliinide kohta. Seega petetakse liitujat. Kauglugemissüsteemile üleminek venib sest Eesti Energiale on kasulikum see kui klient ise teatab arvesti näidu. Näidu õigeaegselt teatamata jätmine läheb kliendile maksma166 EEK. Praegused elektriteenuste kõrged hinnad ja segased elektritariifid on kliendivaenulikud. Lisaks põhjendamatult kõrged liitumistasud pidurdavad ettevõtluse arengut.
 
07.09.2009.a.
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
 
Copyright © Majaleht 2007

admin