TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Haridusreformiga on vint üle keeratud
 
Haridusreform ei tohiks olla harimatuse inkubaatoriks. Praegusel moel haridussüsteemi edasi reformides ja lõhkudes võib juhtuda, et laastamistöö tõsiduse märkamise ajaks oleme hiljaks jäänud. Hariduse taandareng on juba silmaga nähtav, sest oleme kohustuslikust keskhariduselt üle läinud kohustuslikule põhiharidusele, see on hariduspõllul suur samm tagasi. Eestis on elu kiiresti edasi läinud, automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on tõusnud ja nüüd oleme dilemma ees, et puudu on mitte ainult arstidest vaid ka tuhandetest inseneridest ja oskustöölistest. Enamus praeguseid haritlasi on oma hea hariduse saanud ajal, kui keskharidus oli kohustuslik. Siis oli haridusele püstitatud kõrged eesmärgid ja meie kõrgelt haritud inimesed on tänu sellele leidnud tunnustust üle maailma. Muidugi, ka siis kõik lapsed ei tormanud pärast algkooli lõpetamist õppima keskkooli. Paljud suundusid keskharidust koos erialaga saama kutsekoolidesse, tehnikumidesse ja seejärel vajadusel haridustee jätkamiseks veel kõrgkoolidesse. Kahjuks lõikab praegu läbi paljudel kõrgkooli insenerõppe tee olemasolev kaua kiidetud liberaalne haridussüsteem, kus keskastmes ei olnud vajadust õppida täies mahus reaalaineid nagu matemaatika, füüsika, keemia. Pole siis ime, et pärast põhikooli lõpetamist teevad paljud õpilased pausi või jätavad haridustee üldse pooleli. Seega leiab hariduse kohta kinnitust juba vanasti laialt levinud ütlus “ mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Aga kuidas peakski Juhan teadma kui Jukut õpetatakse halvasti. Sageli lapsi, kes ainest aru ei saa, külvatakse õpetamise ja selgituse asemel üle ühtede ja kahtedega. Tegelikult peaks õpetaja halbade hinnetega vehkimise asemel tegema aine õpilastele arusaadavaks ja huvitavaks. Kool on teadmiste saamise koht, mille kvaliteet sõltub õpetajast. Pole siis imestada, kui uus haridusminister tõi päevavalgele kurva statistika, et ligi 30% meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta. 10% noortest katkestab koolitee ja jõuab tööturule enne vajaliku paberi saamist. Aga, kes ütleb, kui palju lapsi meil üldse koolis pole käinud? Euroopa Liit on välja arvutanud, et põhiharidust eeldavate töökohtade arv väheneb kümne aasta jooksul 20%. Huvitav, missugust tööd hakkavad tulevikus põhiharidusega ilma kutseõppeta inimesed siis tegema? Kummaline oli lugeda 28. märtsi „arvamus.postimees.ee“ avaldatud vastse haridusministri poolt toodud võrdlus: “Kui vaadata ettevõtete finantsjuhtide ja juristide palkasid, siis ei paista neil suurt rahapuudust olevat. Samal ajal kutsekoolist tulnud noort “inseneri“ just üle ei kullata“. Kahju, kui äsja haridust juhtima asunud minister ei saa ise ka aru, et kutsekoolides õppivatele noortele kooli lõpetamisel omistatakse ainult erialane kutsekvalifikatsioon, mitte inseneri kvalifikatsioon.
Insener on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. Inseneridest jääb meil kahjuks vajaka.
Keerukad tööd ja keerukate seadmete käsitlemine vajab tänapäeval kompetentseid kõrgharidusega insenere. Haridust on loetud meie rahva vaimseks rikkuseks. Seega peaks igati riik soodustama igale lapsele võimaluse hea hariduse saamist. Praegu peavad lapsed otsima kodukohast kaugel asuvaid allesjäänuid koole. Sageli pole seejuures paljudel lastel, kes elavad maal, perekonnas auto olemasoluta võimalik käia isegi põhikoolis, rääkimata siis gümnaasiumist või kutsekoolist. Varem kohalikud omavalitsused püüdsid inimeste maale meelitamiseks ja kinnistamiseks teha kõik, et tõmbekeskustes oleks töö, kauplus ja koolimaja. Nüüd ei ole maal töö puudumise, koolide lahutamise ja liitmise tulemusena paljudes kohtades ühtegi kooli järele jäänud. Pole siis imestada, et paljud maapiirkonnad jäävad tühjaks, sest noored perekonnad lahkuvad maalt ja sageli ka Eestist.
 
4.04.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
Copyright © Majaleht 2007

admin