TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
 
Avatud elektriturg on käeülatuses, kuid kodumaisel elektritarbijal ei ole
aimugi hindadest, millega tal tulevikus tuleb arvestada. Juba praegu esineb suletud elektrituru korral elektrivarustuses ja liitumistel terve rida probleemseid kitsaskohti, mida Jaotusvõrgud pole aastate jooksul suhtlemises tarbijatega suutnud lahendada. Tarbijaile on probleemiks isegi rikkest teatamine lühinumbrile 1343.
Korratuse põhinäitajateks on kulude kokkuhoid kliendi arvelt s.o. teostamata võrguhooldus, elektrimõõdikute taatlemata jätmine, topelt tasu kasseerimine ühe ja sama tegevuse eest jne.
Jaotusvõrgus, eriti maapiirkondades esineb pingestatud õhuliine, mis on aastaid korda tegemata ja kujutavad tõsist elektriohtu inimestele ja loomadele. Maainimeste kaebustele sageli ei reageerita. Jaotusvõrk ei arvesta sageli elektriliinide projekteerimisel ja ehitamisel tihti eraomanike soovitusi, kuigi see annaks sageli säästa sadu tuhandeid kroone. Selliseid näiteid võib tuua küllaga. Käitutakse jõupositsioonilt, kellel jõud sellel õigus. Tundub, et Eesti Energia on pööranud selja maainimestele.
Kindlasti ei soosi probleemide aeglane lahendamine ja ebakindel energinavarustus maaelu. Tuleb välja, et Jaotusvõrk ei olegi maainimeste hädade lahendamisest huvitatud, kuna maal tarbitakse elektrit vähe ja liinide remont ei tasu ära.
Elekter on kaup ja müüdava elektrikoguse mõõtmiseks on lubatud kasutada ainult taadeldud elektriarvesteid. Kahjuks kasutab Eesti Energia praegu ca 60000 majapidamises aegunud taatlustähtajaga elektriarvestit. Mõõteseaduse ja elektrituruseaduse kohaselt ei tohiks nii elektrit müüa. Eesti Energia ei ole kaotanud niisugusest seaduse rikkumisest mitte sentigi, sest tariifide arvutamisel arvestatakse ka kadusid. Seega katab Eesti Energia kõik oma möödalaskmistest tekitatud kulud kõigi tarbijate rahakotist. Jaotusvõrk on kasutanud ära EE sisekontrolli suutmatust ja konkurentsiameti leebust, jättes aegunud taatlemistähtajaga arvestid väljavahetamata. Majandusminister on seda olukorda korduvalt tauninud ja andnud käsu kiirelt asi lahendada . Nüüd on ilmnenud, et see polegi päevapealt võimalik. Kahjuks teistes eluvaldkondades rikkumistesse nii leebelt ei suhtuta.
Näiteks, kas keegi on kuulnud, et kusagil bensiinijaamas on lubatud kasutada taatlemata bensiiniautomaati, taksojuhil valeandmeid näitavat taksomeetrit või kaupluses taatlemata kaalusid. Ei - neile tegudele järgneks koheselt väga resuluutne karistus.
Tarbijale jääb selgusetuks, kuhu ettenähtud taatlemisrahad siis kulutati ?
Konkurentsiamet on kooskõlastanud EE Jaotusvõrgu teenustasudele kõrged hinnad, mis sisaldavad ka täiendavalt mõõtesüsteemi tasusid.
Paljud kodukliendi hinnapaketid sisaldavad täiendavalt mõõtesüsteemi tasu 24,66 krooni kuus. Praktiliselt on see renditasu, sest arvesti on Eesti Energia omand ja tasu peaks olema elektri tariifi sees. Arvesti taatlusperioodi jooksul maksab klient arvesti eest Jaotusvõrgule 8-kordselt arvesti kinni. Ei ole kuulnud, et müügifirmades küsitakse ostjalt eraldi kaaluraha.
Praegu on masu aeg, kus kõigi teenusete hinnad on paljudes valdkondades langenud, Eesti Energias aga tõusnud. Jaotusvõrk kehtestas alates 01.08.09 lisateenustele ülikõrged hinnad. Näiteks tuleb võlguoleval kliendil tasuda tarbimiskoha sisselülitamise eest mõõtepunktis 24 tunni jooksul peale võla tasumist 2220,67 krooni ja alates 1. märtsist 2010.a. on hind juba 2254,32 krooni. Tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine ja tagasiühendamine – kumbki teenus maksab 1847,80 krooni.

Kuna EE Jaotusvõrgu teenustööde hinnad on ülikõrged , siis selle lummuses pole ime, et arveldusarvestite taatlemisega ja liinide remondiga ei ole olnud vajadust tegelda. Raha tuleb ju niigi küllaga kätte .
Liitumiste ja vanade liinide korrastamise tähtajad venivad sageli nii pikaks ,et tarbija ei jõua lubatud tähtaega ära oodatagi . Esineb ka juhuseid , kus liituja korras elektripaigaldis ühendatakse tehniliselt nõuetele mittevastava elektriliini toitele. See on seadust järgides ka võimalik, sest OÜ Jaotusvõrgul on loodud B-klassi akrediteerimisettevõte, mis võimaldab oma ehitatud elektripaigaldisi segamatult vastu võtta ja pingestada. Tekkinud on absurdne olukord: ise projekteerin, ehitan, kontrollin ja ise võtan vastu. Niisugust rumalust ei esinenud isegi sügaval stagnaajal ega esimeses Eesti Vabariigis. Praegu on nii , et kui tellid elektritööd EE Elektritööde AS-ist, siis on kindel, et mingit tehnilist dokumentatsiooni tööde nõuetele vastavuse kohta tellija ei saa. Seega klient ei tea pärast tellitud tööde teostamist , kas tööd on tehtud ikka nõuetele vastavalt .
Jaotusvõrgu ebaefektiivne töökorraldus ja vajalike töödega viimase piirini venitamine on viinud selleni, et isegi lihtsate teenustööde tasud on tõusnud mõistusevastaselt kõrged. Probleeme lahendatakse kiirabi korras. Iga päev toimub justkui tulekahju kustutamine. Järjepidev ning süsteemne elektrivõrgu hooldus ning arendamine hoiaks ära kaootiliselt tõmbleva töö korraldamise ning läbi efektiivsuse saavutataks kindlasti olukord, kus liitumisi oleks võimalik teha palju odavamalt. Tahetakse ju elektrit müüa.
Olukorras, kus täna 100% riigiosalusega ettevõtes ei suudeta Jaotusvõrgu tegevust kontrollida ja tarbijate huve kaitsta, ei kujuta ette kui hulluks võib olukord pärast erastamist minna.
Kerkib küsimus, kas Eesti Energia juhid, kes on kõrgelt tasustatud ja peaksid olema parimad selle ala asjatundjad, kes on aga taatlemata mõõdikutega tarbijate teadliku petmise teed läinud, on ikka õiged inimesed, kellele usaldada riigi julgeolekule strateegiliselt tähtsaima ettevõtte erastamise protsessi ettevalmistamine ja teostamine. Strateegiliselt tähtsad ettevõtted peaksid siiski olema riigi täieliku kontrolli all ja tegutsema riigikodanike vajadustest lähtuvalt.
Hetkel on Riigikogus lugemisel Elektrituruseaduse muudatus.
Elektrituruseaduse muudatustega soovitakse 01. aprillist 2010.a. elektri suurtarbijatest Eesti tootmisettevõtetel keelata konkurentsiameti reguleeritud hinnaga elektri ostmine Narva elektrijaamast ning nõuda neilt vaid Nord Pool elektribörsi hindadega Eesti Energialt elektri ostmist Eesti Energiast. . Nord Pooli börsi hinnad on minimaalselt 20-30% kõrgemad praegustest Eesti reguleeritud elektrihindadest. Kas soovime niigi majanduskriisis olevaid ettevõtteid suretada siis kui ülejäänud arenenud riigid enda ettevõtlust püüavad aidata eluspüsida. Arusaamatuks jääb, miks peab riik doteerima efektiivselt töötavaid energiaettevõtteid, kes ise peaksid ettevõtte eksisteerimise ja arendamise eest hea seisma ja mitte kogu saadavat tulu ise ära sööma vaid jätma raha ka investeeringuteks. Erilise kullaaugu juures on koostootmisjaamad, kus raha saadakse nii elektri kui ka soojusenergia müügist. Tundub, et energiatootjate doteerimisel tahetakse tootjad üle öö rikkaks teha, teades et selle peab maksma kinni lõpptarbija - kus ta pääseb.
Selge on ka see, et puidu ja põhu pealt elektritootmine läheb liialt kalliks. Narva peaks paigaldama juurde esialgu kaks põlevkivi baasil töötavat energiaplokki ja võtma suuna edaspidi tuumajaama ehitamisele.
 
26.01.2010
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
 
orig
 
orig
 
orig
 
Copyright © Majaleht 2007

admin