TARTU MAJAOMANIKE ÜHING     LIIKMESOODUSTUSED     TEATED     TEABEPÄEVAD     ARTIKLID     NALJAD             REKLAAM  
  Üleskutse
  Jäädvustame oma maja ehitamise lood
  Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu
  Kirbuturg lööb kauba letti
  Kas mõistus võidab?
  Koduta asjade varjupaik annab uue elu
  Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
  Energiakriisi märkamisaeg on saabunud
  Jüri Laurson: elektri uus hinnatõus ei ole põhjendatud
  Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus
  Eesti Energia mõnitab elektrikliente
  Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda
  Eesti Energia segadust tekitavad elektritariifid
  Ettevaatust – elektromagnetilised lained ja kiirgus saastab elukeskkonda
  Koerte väljaheide linna ei kaunista
  Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.
  Kes likvideerib sobimatu elektrisisestuse?
  Tartu mõnitab jälakäijaid.
  Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata
  Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga
  Hõõglamp peab jääma
  Elektrimajandust korrastav elektriðokk!
  Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis.
  Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud…
  Elektripaigaldise ehitaja peab omama vastavat kvalifikatsiooni …
  Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast
  Üha kasvav elektri hind tabab valusalt kõiki tarbijaid
  Jäätumiskaitse väldib veetorustike külmumist ja katustel jääpurikate teket.
  Mis ootab kodutarbijaid vabal elektriturul?
  Elamute ja hoonete elektripaigaldis vajab hooldust ja kontrolli
  Roheline Energia
  Torm paljastas kitsaskohad elektrivarustuses
  Praakkaup kaupluses
  Eesti Energia võrgutasude kasutamine vajab tõhusamat riiklikku kontrolli.
   Energeetika ei ole kasiinomäng.
  Energiatootjate doteerimine tuleb lõpetada.
  Lumetõrjumise trikid Tartus
  Lumetõrjumise trikid
  Enne euro tulekut on hinnad märgatavalt tõusnud.
  Kallis LED-lamp tühjendab ostja rahakoti.
  Eestis on võimalik lollust patenteerida?
  Ülim aeg on elektripaigaldised talveks korrastada
  Elektri tarbija vabaturule sundimine on ennatlik
  Eesti ei ole elektri vabaturule minekuks valmis
  Elektri energiajulgeoleku tagab uus põlevkivielektrijaam.
  Elektrimüüja valik tekitab segadust
  Elektrienergia kasutamisel tuleb täita ohutusnõudeid
  Elektri võrguteenuse tariifid on vastuolus turumajanduse põhimõtetele
  Eesti riik ja rahvas ei sure välja.
  Tartu linnaametnikud pärsivad linna arengut
  Ennatlik elektri vabaturg kaotas Eestis energiajulgeoleku.
  Elektrilevil on võimalik võrgutasusid vähendada
  Elamutes on võimalik elektriohtu ennetada
  Uue Tartu Kaubamaja sambaid kaunistavad ohtlikud mõrad!
  Pauluse kalmistutagune tänav on mülgas
  Elektrivõrgud tuleb ehitada ilmastikukindlaks
  Haridusreformiga on vint üle keeratud
  Valgustuspost ootab ohvreid
  Majanduslangust ei põhjustanud soe talv, vaid kõrge energia hind
  Kiiver ei ole veel elukindlustus
  Tasuline lasteaiakoht kõigutab Eesti riigi julgeolekut
  Energiadieet pärsib Eesti majandust
  Meenutusi Teise maailmasõja tagajärgedest
  Maagaas ja kerge kütteõli toasooja saamiseks pole luksuskaup
  Läheneb esimese Tartu suusamaratoni 55. juubeliaasta
  Katsetus- eksitusmeetodid Viljandi ringi tunneli ehitusel.
  Elektribörsi kõrge hinnakõikumine tekitab tarbijale segadust.
  Elektriõnnetus ei hüüa tulles!
  Energia oskamatu müük põhjustab majanduslanguse
  Keskkonnareos on eluohtlik
  Eesti majandust pidurdab aktsiiside tõus
  Elektritarbijaid petetakse elektribörsi puudumisel!
  Kas hävitame ahikütte
  Kas valmistume UFO-de vastuvõtuks?
  Elektrienergia säästupoliitika hukatuslik finiš. I
  Kõrgepinge õhuliinid 35 ja 110 kV
  Valitsuse maagaasiaktsiisi tõus pärsib eesti majandust.
  Maksude tõus pärsib majandust
  Annetustega riiki päästma
  Trahvitõusuga tihenevad murepilved
   Emadepäev ei unune
  Gaasiaktsiiside kriitika võimuerakondadel on võimuletulekul muutunud kiituseks
  Esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab tähistamist
  Keskkond ja mets vajab riiklikku kaitset


Kiiver ei ole liiklejale veel elukindlustus
 
Planeeritav liiklusseaduse täiendus, kus tahetakse hakata nõudma kõigile jalgratturitele sõiduajal kiivri kandmist, on meie demokraatlikus ühiskonnas täiesti arusaamatu. Tundub, et kiivritootjad on jõudnud oma tootmisega niikaugele, et neil on kiivreid raske realiseerida. Ainus võimalus kauplustes liigsetest kiivritest vabaneda on teha liiklusseadusse parandus, mis kohustaks kõiki jalgrattureid sõidu ajal kiivrit kandma. See on seaduse täiendajatel muidugi väga primitiivne samm liiklusohutuse parandamise suunas. Tegelikult on liikluses palju laiem ring, kellele tuleks seaduse muutmisel peale jalgratturite ette näha kohustus kiivrid pähe panna, sest kui jalgratturid rikuvad liiklusseadust, siis nad seavad ohtu nii enda kui ka jalakäijate elu. Seega, kui juba kiivrite nõudmine seadustatakse, tuleks seadustada, et kiivreid kannaksid peale jalgratturite veel kõik jalakäijad, kellele tänaval liikudes võib jalgrattur otsa sõita või teda müksata. Samuti peaks seadustama kiivrikandmine kõikidele autoga sõitjatele, siis jääks avarii korral kindlasti hallollus peas alles .
Tähelepanuta on jäetud kiivrikandmise nõue meie rahva hukatuseks 1. juulist jõustuvas korrakaitseseaduses , mis lubab mõningate mööndustega alkoholi avalikus kohas tarbida. Kiirabi ja erakorralise meditsiini arstid teavad küll ja televisioonis näeme ka kui palju on ette tulnud peatraumasid vägijookide tarbijatel .
Iga valitseva erakonna nägemuse järgi ei tuleks küll liiklusseadust muuta.
Pigem tuleks kõigile jalgratturitele kiivrikandmise kohustuse asemel teha neile kohustus järgida praegu kehtivat liiklusseadust ja liikluspolitsei peaks tõhustama liiklusseaduse täitmise kontrolli. Kahjuks on teoksil korrakaitsjate koondamine, mis küll olukorda ei paranda.
Praegu paljud jalgratturid vilistavad kehtivale liiklusseadusele (LS § 31 lg 5), mille kohaselt jalakäijaga vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Õnneks leidub meil siiski veel jalgrattureid, kes seadusi järgivad.
Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita alla 13-aastane jalgrattur ja temaga kuni 2 saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur, samuti jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud (LS § 32 lg1p 1). Kahjuks puudub linnades sageli tähistatud jalgrattatee puudumisel ohutult sõitmise võimalus kitsastel sõiduteedel. Sellisel juhul on kiivri kandmine õigustatud, kuid ega see sõiduteel sõitjale ohutust kindlusta...
Praegune jalgrattateede tükati ehitus, eriti linnades, kujutab endast nagu koera saba jupiti lõikamist. Arvan, et vaiksel metsateel võib vabalt sõita ilma kiivrita. Ei ole õige teha kohustuslikuks kiivri kandmist igal pool. Jalgratturite ja ka teiste liiklejate teadlikkus ning liikluseeskirjade järgimine on see, mis tagab ohutuse liikluses.
Mõttetute seaduste loomine on seaduste tegijatel lihtsalt aja ja maksumaksja raha raiskamine.
 
10.06.2014
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener
Tel. 58103202
Copyright © Majaleht 2007

admin